b ratsionaalarvu a vastandarvuks nimetatakse ratsionaalarvu _ a = -a = a ning b b b -b ratsionaalarvu a pöördarvuks b b a. Kõik täisarvud, pos ja neg murdarvud kokku moodustavad arvuhulga, mida nimetatakse ratsionaalarvude hulgaks ja seda arvuhulka tähistatakse tähega Q. Z Q N Igale ratsionaalarvule a vastab arvteljel oma kindel punkt. b Pos ratsionaalarvud asuvad punktist 0 paremal ja neg ratsionaalarvud asuvad punktist 0 vasakul. Negatiivsed ratsionaalarvud. Positiivsed ratsionaalarvud. -1 _ 4 _ 3 _ 2 _ 1 0 1 2 3 4 1 5 5 5 5 5 5 5 5 Kahest ratsionaalarvust loetakse suuremaks see, millele vastav punkt arvsirgel asub teisega võrreldes positiivsemas suunas.
sel juhul on lihtsalt kõik piirprotsessid defineeritud ainult ratsionaalarvude hulgal. Näiteks arvude puhul defineerisime arvu astme ainult ratsionaalarvuliste astenda- jate korral ja tulemuseks oli pidev funktsioon ratsionaalarvudel [lk 110]. Üldiselt on pideva ratsionaalarvulise funktsiooni laiendamiseks reaalarvudele väga palju võimalusi. Võime ju iga lubatud irratsionaalarvu jaoks valida mingi suvalise funktsiooni väärtuse. Näiteks oleks täiesti lubatud funktsioon, mis igale ratsionaalarvule seab vastuseks iseenda ning igale irratsionaalarvule hoopis nulli. See poleks küll eriti kena masin, aga igati lubatud. Samas kui nõuame, et ka saadud reaalfunktsioonil säiliks pidevus, on laienduseks täpselt üks võimalus: kõik augud tuleb täita funktsiooni piirväärtuste abil. See trikk võimaldabki meil tihti alustada ühe funktsiooni defineerimist ratsionaal- arvudel ning alles lõpus pidevuse abil reaalarvudele üle minna. Näiteks saime täp-
annaabi.ee 
