Heraldika
sajandi
lõpuni riigiaadlikeks vanu vürstide ja härrade klasse, mis aja jooksul laienesid. Neile klassidele
lisandusid päriliku aadliõigusega nn ilmalikud vürstid, kõrgemad vaimulikud, kes polnud mitte
sünnijärgsed, vaid teenistusaadlikud. Vabad härrased olid isikud, kellele kuulusid jurisdiktsiooni
alusel aadlimõisad ja kellel oli õigus osa võtta riigipäevadest kõrvuti kõrgaadliga. Esines ka
aadel nimetusega poolvabad, kes kõrgaadli vasallidena pidid osalema ratsateenistuses. Aja
jooksul aadliseisuste süsteem lihtsustus. (Oja 2006)
Õukondade juures ametis olevad heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama turniiridest
osavõtvate rüütlite vappe. Mitmes Euroopa riigis tekkisid heeroldiinstitutsioonid eesotsas
heeroldikuningaga. Vappide koostamisele ja kirjeldamisele pöörati suurt tähelepanu. Heeroldid
registreerisid vappe vapiraamatutes. Algselt registreeriti vappe kirjeldusena, kusjuures
vapikandjana mainiti kilpi, relvi või lippu
annaabi.ee 
