Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus
Roomlased
hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid
roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti
isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli
seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris
nobiliteedi hulgast. Senaatoritelejärgnesid ratsanikuseisusega inimesed, kes oli samuti rikkad
linnakodanikud. Nemad moodustasidki linna kõrgeima kihi. Nendele järgnesid tavaline
linnarahavas, talupojad ja orjad. Nii nagu Kreekas nõnda ka Roomas kasutati orjasi tööjõuna.
Nii nagu Kreekas oli ka Rooma peres perekond mehekeskne. Mees oli see kes tegi otsuseid ja
kontrollis oma pereliikmete üle. Pereisa võis ka oma pereliikmeid hukka mõista kuid sellega
kaasnes enamasti suur avalikkuse pahameel. Nagu Kreekas isa õpeta soma poega sõjaliste