Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates
riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite seast.
Senaatoritele järgnesid ratsanikuseisus ja ka nemad olid ka rikkad ja mõjukad inimesed.
Algselt olid need lihtsalt roomlased, kes suutsid endale hobuse hankida ja sellega sõja korral
appi minna. Selline eritähendus kadus, aga kiiresti ja edaspidi olid ratsanikuseisused need,
kes olid saavutanud teatud rikkuse. Ka ratsanikuseisuse esindajad võisid olla
suurmaaomanikud, aga senaatoritest erinevalt tegelesid nemad kaubandusega, paljud neist
tegelesid ka impeeriumi rahaasjadega. Tihti määrati ka just nemad kohtunikeks. Seega
ratsanikud ja senaatorid moodustasid rooma ühiskonnas ülemkihi. Neist madalamale jäid
linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nagu ka Kreekas oli ka
Roomas orjanduslik demokraatia
annaabi.ee 
