loomulikult uusi sõdureid. Peamine põhjus, miks armee suurus oli vähenenud, oli see, et Stalin üritas saada lahti kõikidest ohtudest, mis oleks võinud ta troonilt tõugata. Lisaks oli operatsiooni Barbossa ajal sõdurite arv tunduvalt vähenenud. Punaarmeel olid olnud küll väga suured reservid, kuid mitte piiramatud. Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki. Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi. Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud
3.juulil pidas Stalin raadiokõne , kuulutades välja põletatud maa taktika . Ka Eestis loodi selleks peamiselt põhjakihist hävituspataljonid ( ametlikel andmeil 8.juuliks 1941 13 pataljoni 2600 mehega ). Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupi "Nord" (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb ) kokku 20 jalaväe - , 3 moto - ja 3 soomusdiviisi . Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Voroshilov ) kokku 19 jalaväe- ning 7-ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18.armee ( kindraloberst Georg von Küchler ) kiiresti edasi ja ületas 7.-9.juulini laia rindena Eesti lõunapiiri . Lätis põhjalikult purustatud Vene 8.armee ( kindralmajor Ljubovtsev ) taandus vaid 2 Saksa armeekorpuse ees paaniliselt Pärnu jõe - Emajõe joone taha , mille sakslased saavutasid 12.juuliks . Nüüd sakslased peatasid edasimarsi , oodates järele Peipsist idas liikuvaid osi
VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18. armee (kindralooberst Georg von Küchler) ületab Eesti piiri Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupp „Nord” (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb), kokku 20 jalaväe -, 3 moto - ja 3 soomusdiviisi. Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Vorošilov), kokku 19 jalaväe- ning 7- ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. 12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Kokku 25000–35000 meest, kellest 12000 oli relvastatud ja võitles aktiivselt. Omakaitse koosseisus oli 1. IX 1941 u 25000 meest. Hiljem kasvas rohkem kui 40000 meheliseks.
annaabi.ee 
