Nõukogude Liidu ajalugu
jätkasid võitlusi veel mituaastat. 1920 alguseks oli idarinne senisel enamlastele ohtlikul kujul
lõplikult likvideeritud.
Järgmine vastulöök anti Denikini relvajõududele. Denikini armee vallutas 13.okt Orjoli,
Moskvani oli 200 km, sinna koondas Punaarmee väejuhatus oma põhilised jõud, saavutas jõudude
ülekaalu ja andis vastulöögi. Seal olid mitu päeva ägedad, ohvriterohked lahingud, Denikin paiskas
kogu oma ratsaväe lahingusse, põrkas kokku esimese punaarmee ratsaarmeega, sai lüüa ja oli
sunnitud koos ülejäänud valgetega taanduma. Taandumine toimus korrapäraselt, järk-järgult,
vastavalt käskudele, kindlustudes erinevatel joontel, ei tekkinud paanikat ja põgenemist. Uusi jõude
polnud kuskilt võtta. Denikini tagalas tegutsenud Nestor Mahno, anarhistlik roheliste vägi, pöördus
sel perioodil valgete vastu. 1920 alguskuudel taandus Denikini armee Krimmi poolsaarele,
loovutades kogu Lõuna-Vm ja Ukraina punastele