1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. 2000 2009 Edasine laienemine 2008. aastal tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. 2010 tänapäev Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning tihedam koostöö kogu Euroopa ulatuses tagab kestva majanduskasvu ja heaolu.
kui kaaperdatud lennukid rammisid hooneid New Yorkis ja Washingtonis. ELi liikmesriigid hakkavad kuritegevusega võitlemiseks rohkem koostööd tegema. Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks teeb viimaks lõpu koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal, millele järgnevad veel kaks aastal 2007. Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Euroopa Liidu ajalugu(2010-…) Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna- ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning tihedam koostöö kogu Euroopa ulatuses tagab kestva majanduskasvu ja heaolu. Euroopa Liidu rajajad
vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Ühinemine Iga kandidaatriigi ja Euroopa Liitu esindava Euroopa Komisjoni vahel peetakse liitumisläbirääkimisi. Läbirääkimiste lõppedes peavad olemasolevad liikmesriigid uue riigi ELiga ühinemist lubava otsuse nõukogu istungil ühehäälselt heaks kiitma. Euroopa Parlament annab oma nõusoleku oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Seejärel ratifitseerivad liikmesriigid ühinemislepingu vastavalt iga riigi põhiseaduslikule menetlusele. Läbirääkimiste ajal saavad kandidaatriigid Euroopa Liidult toetust majanduse järjele aitamiseks. Need 10 riiki, kes liitusid 2004. aastal, said kokku toetust 41 miljardit eurot, millega rahastati peamiselt struktuuriprojekte, et aidata uustulnukatel täita liikmeksoleku eelduseks olevad tingimused. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa
sellist nähtust nim inversiooniks. Inversiooni tõttu ei saa õhk kõrgemale tõusta ja selline olukord soodustab saasteainete kontsentratsiooni tõusu. Rahvusvahelised lepingud atmosfääri ja kliima kaitseks 1992. a Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengukonverents. Määratleb riikide kohustused kliima edasise muutmise vältimiseks ja konkreetsed suunised eesmärkide saavutamiseks. 1998. a Kyoto protokoll. Jõustub, kui 55 riiki selle ratifitseerivad. Määratakse vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ja vastavad meetmed selle saavutamiseks. USA negatiivselt meelestatud, sellega on pidurdunud rahvusvaheline koostöö nimetatud valdkonnas, mis on esile kutsunud terava kriitika USA suhtes. 1985. a Viini konventsioon - osoonikihi kaitsmine 1987. a Montreali protokoll osoonikihti lagundavate ainete kohta. Peab saama selle täieliku kontrolli alla.
koguvõlgade ja defitsiidi üle ning selgete normide ja sanktsioonide puudumist Euroopa Liidus, mis on viinud liikmesriigid ulatuslikule finantsstabiilsust tagavate Maastrichti kriteeriumite rikkumisele Finantskriis jõuab reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu ning see jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused USA kriis, kinnisvaramull, aktsiamull, kontrollimatu laenupoliitika, vastutustundetu eelarvepoliitika. 8. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel. Euroopa võlakriis (ka eurotsooni kriis) on praeguseni püsiv finantskriis, mille
(kaubanduse, globaliseerumise, ühisturu, piirkondliku ja sotsiaalse arengu, teadusuuringute ja arengustegevuse, majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate meetmete vallas jm) on nende endi huvides. Liikmesriikide ja ELi ning ELi ja tema kodanike vahelisi suhteid reguleerivate eeskirjade ajakohastamine on hiljuti lõpule jõudnud.Euroopa Liidu juhid on allkirjastanud uue lepingu Lissaboni lepingu.Kui kõik liikmesriigid lepingu ratifitseerivad, saab sellest lepingust ELi õiguslik raamistik ja abinõu tulevaste probleemide lahendamiseks ning kodanike vajaduste rahuldamiseks. ( Lissaboni leping hõlmab praktilisi muudatusi, et viia algselt kuue liikmesriigiga ELi ülesehitus vastavusse 27 liikmesriigiga liidu vajadustele. Leping sõlmiti 2007. aastal, kuid ta jõustub alles siis, kui kõik liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud.