riigid) · 2004 allkirjastatakse Euroopa Liidu põhiseaduse leping o 1.mai ühinevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Malta · 2006 põhiseaduse lepingu ratifitseerimisele vastasid eitavalt Prantsusmaa ja Holland · 1.jaanuar 2007 ühinevad Bulgaaria, Rumeenia o Lissaboni leping Reformileping Leping jõustus 1.detsember 2009 (ratifitseerisid kõik Euroopa Liidu riigid) Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kehtestati liikmesriikide vabatahtlikku väljaastumise säte
on kedagi, kes võiks meie tegusid mäletada. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi hulk atmosfääris, mida mõõdetakse stabiilselt juba 20. sajandi keskpaigast, tõuseb pidevalt ja on kõrgemal kui kunagi varem. Endine ameerika asepresident Al Gore tegi 2006. aastal filmi ,,Ebamugav tõde", mis räägib CO2-st tingitud globaalsest soojenemisest ja sellega seonduvatest ohtudest. Vaatasin hiljuti seda filmi ning silma hakkas üks huvitav fakt. Nimelt 1998. aastal ratifitseerisid pea kõik arenenud riigid Kyoto Protokolli, mis reguleerib CO2 paiskamise hulka atmosfääri. Kõrvale jäid 2 riiki: Austraalia ja Ameerika Ühendriigid. Gore rõhutab oma filmis, et tegu ei ole tehnilise, vaid moraalse küsimusega. Lepingu jõustumine haavaks katastroofiliselt Ameerika majandust. Mõistetav, et nad protokolli tagasi lükkasid, sest nagu ütleb vanasõna: ei ole arukas saagida oksa, millel ise istud. Ameerika on teadupärast konkurentsitult suurim
1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht
moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon pole tänini tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Eesti loobus Venemaa koosseisu jäänud alate ametlikust tagasinõudmisest 1995. aasta novembris. Eesti ja Venemaa kirjutasid alla ning ratifitseerisid Eest-Vene piirilepingu, mis jõustus 18. mail 2005, aga juba sama aasta septembris teatas Venemaa välisministeerium, viidates Riigikogu piirilepingute ratifitseerimisseadusesse lisatud preambuli tekstile, et Venemaa ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega. 23.05.2013 kiitis Eesti valitsus heaks uuendatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu
· Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõive taseme saavutamine ja säilitamine, jõudmaks täieliku tööhõiveni. · Töötajate õigus teenida endale elatist vabalt valitud kutsealal. · Luua või säilitada kõigile töötajatele tasuta tööhõiveteenused. · Tagada sobiv kutsenõustamine, kutseõppe ja kutserehabilitatsioonil või edendada neid. 2
aastatel USA ja NSV Liidu suhted halvenesid. Reagan nimetas NSV Liitu "kurjuse impeeriumiks" (Afganistani sõja pärast), mille pärast NSV Liit eriti pahandas. · 1991 juulis kirjutasid USA (G. Bush) ja NSV Liit (M. Gorbatsov) START-1 lepingule alla . Lepinguga vähendati mõlema riigi tuumarakettide ja pommitajate arvu 1/3 võrra. · 1991. aasta lõpul NSV Liit lagunes ja sellega seoses tekkis neli uut tuumariiki Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Kasahstan. 1992 kõik need neli riiki ratifitseerisid (=kiitsid heaks, kinnitasid) START-1 lepingu ja asusid tuumarelvi hävitama. · 1993 sõlmiti USA ja Venemaa vahel START-2 leping, millega taas tuumarelvastust vähendati. NB! NSV Liidu lagunemisega 1991. aasta lõpul lõppes külm sõda. Konfliktid maailmas siiski jätkuvad.
inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused. Ehkki algupärane UNFCCC ei pannud riikidele mingeid kindlaid KHG emissioonide piirväärtusi, siis selle täiendavad osad protokollid seadsid ratifitseerinud riikidele kindlad nõudmised. Nendest tuntuim on 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokoll. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Konventsiooni kõrgeim institutsioon on COP - Conference of the Parties. Sisaldab endas kõiki riike, kes ratifitseerisid konventsiooni, sh. Eesti. COP tuleb kokku kord aastas ja selle ülesanne on täiendada ja vaadata pidevalt üle konventsiooni ja sellega seonduvat. COPil on ka õigus teha parandusi, võtta vastu uusi leppeid ning määrata täiendavaid kohustusi. Teadus- ja tehnoloogiaküsimustes nõustab COPi SBSTA (The Subsidiary Body for Scientific and Technological Advice). Maksustamise ja konventsiooni elluviimisega seotud probleemidega tegeleb SBI (The Subsidiary Body for Implementation)
Otsene süüdlane Liidu likvideerimises on Jeltsin, kes tõmbas kaasa ka Leonid Kravtšuki (Ukraina) ja Stanislav Šuškevitši (Valgevene). Samas paneb Liidu ainus president imeks, et keegi ei reageerinud: “...ei ajakirja- nikud, ei kuulsad professorid-demokraadid, ei intelligents, ei noorsugu, ei naised, ei armee, ei kommunistid, kes püüdsid ja püüavad nüüd õigustada oma toetust GKTšP-le Liidu päästmisega. Vene NFSV, Ukraina ja Valgevene ülemnõukogud ratifitseerisid Belovežje kokkulepped käigupealt, praktiliselt ilma aruteluta. /.../ Venemaa ülemnõukogus hääletas vastu 5–6 inimest, Ukrainas 3, Valgevenes üks- ainus Lukašenka. Otsused võeti vastu püsti seistes ja vaimustusega. Mingi hullu- meelsus, meeltesegadus.”19 Gorbatšovi seletuse juhtmotiiv on see, et Liidu lagunemine tähendas perestroika katkestamist-nurjamist, ja kõik, kes olid sellega seotud, olid uuenduskursi ava- likud või varjatud vastased
institutsioonid efektiivsemaks ja parandada koostööd liidu sees enne uut laienemist. Suurt tähelepanu pöörati julgeolekuküsimustele. 2000 sõlmiti Nizza leping tehti vajalikud muudatused EL ülesehituses. Tehti pigem kosmeetilisi parandusi. Kehtima jäi põhimõte, et rahvaarvu arvestades on väikeriigid kõigis Euroopa Liidu institutsioonides üleesindatud. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus 63:37 ja leping ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms
efektiivsemaks ja parandada koostööd liidu sees enne uut laienemist. Suurt tähelepanu pöörati 10 julgeolekuküsimustele. 2000 sõlmiti Nizza leping tehti vajalikud muudatused EL ülesehituses. Tehti pigem kosmeetilisi parandusi. Kehtima jäi põhimõte, et rahvaarvu arvestades on väikeriigid kõigis Euroopa Liidu institutsioonides üleesindatud. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus 63:37 ja leping ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms
või viimastest sõltumatult. 1997 kiideti Amsterdamis heaks uus liiduleping, mille peaeesmärk oli muuta ühenduse institutsioonid efektiivsemaks ja parandada koostööd liidu sees enne uut laienemist. 2000 sõlmiti Nizza leping tehti vajalikud muudatused EL ülesehituses. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus ja leping ratifitseeriti. 30 EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud
samaaegse osaluse neil läbirääkimistel. 1922. aasta kevadel näis veel kord avanevat võimalus liidu sõlmimiseks Soome, Eesti, Läti ja Poola osavõtul. 17. märtsil kirjutati Varssavi konverentsil alla poliitilisele konventsioonile nelja riigi vahel, mis ajalukku on läinud Varssavi lepingu nimetuse all ning lisaks salajasele konventsioonile, mis kohustas nimetatud riikide valitsusi asuma sõjalise lepingu väljatöötamisele. Poola, Läti ja Eesti ratifitseerisid Varssavi lepingu, kuid Soome parlament keeldus seda tegemast. Seega kadusid ka eeldused manitud lisaprotokolli realiseerimiseks. Balti riikide, Soome ja Poola koostööprobleem jäi endiselt päevakorda, Toimus mitu välisministrite konverentsi jne, kuid sõjalise liidulepingu sõlmimise võimalust enam ei avanenud. üll aga toimus teatud faktiline koostöö mainitud riikide kindralstaapide vahel Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit
annaabi.ee 
