võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 19902010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb
suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 1990-2010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga - 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb nende kasvuhoonegaaside hulk tööstusriikidest
annaabi.ee 
