Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tähtsus organismis Vitamiinid on tähtsad organismis: nad vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; nad reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu-
Vitamiine saame: · Toidust(valdav osa taimsest toidust) · Seedekulgla mikrofloora abil · Vitamiinipreparaatidst Häired vitamiinide korral · Hüpovitaminoosid- ei sõltu sellest, millist vitamiini pole piisavalt, üldisemat laadi tunnused: väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele · Avitaminoosid- konkreetne haiguspilt. Tekivad, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiinI VITAMIINID JAGUNEVAD rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks VITAMIN A(retinool): · Eelühendid on taimedes olevad karotenoidi(porgand) · Karatenoidid on rasvalhustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punasted ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid uv-kiirguse eest · vajalik spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks · kõhre luukoe ja hammaste arenguks · limaskestade epoteeli, naharakkude arenguks
soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Meie lõunasöögi menüüs sisaldavad toiduained järgmisi vitamiine: Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin D piim, kala, majonees, maitsestamata jogurt Vitamiin E täisteraleib Vitamiin K hiinakapsas Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas,
3 erivormi:mRNA-info RNA,tRNA-transport RNA,rRNA-ribosoomi RNA. Bioaktiivsed ained organismis bioakt ained-ensüümid,hormoonid,vitamiinid. 1)ensüümid: biokatalüsaatorid,kiirendavad või pidurdavad keem reaktsioone. koosnevad:aktiivtsenter,üldvalguline osa. ensüüme on vaja: aktiivsus,spetsiifilised,süntees allub geneetilisele kontrollile,aktiivsus reguleeritav,toime kordineeritud. 2)vitamiinid:bioakt org ained mida inimene saab enamasti toiduga. Jaot:veeslahust(C.H,B),rasvlahustuvateks(K,A,D,E).kokku umb 20. Ülesanded:ensüümide akt,ainevahetuse mõjut,antoksüdandid. Tähtsus:ainevahetushäireid tekitavad üle- kui ka alatarbimine. 3)Hormoonid:bioakt ained,mis sünt sisesekretsiooninärmetes. Jaotus:steroidhormoonid,valkhormoonid.Omadused:üliaktiivsed, lühike eluiga,septsiif toimega,toime läbi ensüümide.
Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Meie lõunasöök sisaldab 6,7 grammi kiudaineid. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Meie lõunasöögi menüüs sisaldavad toiduained järgmisi vitamiine: Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas, Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat Vitamiin D piim, kala, majonees, maitsestamata jogurt Vitamiin E täisteraleib Vitamiin K hiinakapsas
Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused) B-rühma vitamiini(närvi-ja südametegevus,naha ja juste tervis.-taimsed tooted;pärm,piim,maks) C-vitamiin(antioksüdant-taimed,nende viljad)
enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida, mõjutada ainevahetust. A vitamiin on vajalik silmadele, nahale, kehakasvuks ja elujõuks. Seda leidub porgandist, munast, paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest
Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D)
neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime. Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke
piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalikus koguses iga päev. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine toidust. Mõningate vitamiinide puhul on toitumissoovitusi muudetud. Folaatide hulka on tõstetud 300 µg-ni päevas, mis vastab 4-5 µg-le kehamassi kg kohta. Piisav folaatide saamine tagab
41. Hormoonide klassifitsioon- Aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid; koehormoonid. Ehk neid klassifitseeritakse selle järgi, mis on nende koostis. 42. Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ained. 43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime
sünteesitakse vitamiin A); eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide klassifikatsioon Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini.Vitamiine on hakatud tähistatama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamisjärjekorras. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel - rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid
Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem. Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, hormoonid erituvad otse verre. Hormoonide kontsentratsioon on väga väike, nad on väga spetsiifilised, pikaajalise toimega, väga efektiivsed. Iga hormoon mõjutab ainult kindlaid rakke. Toimeaeg on piiratud, sest ensüümid lõhustavad neid. Hormoonid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks (suguhormoonid) Reguleerivad · Sugulist arengut ja sugurakkude tootmist/küpsemist · Vererõhku 13 · Seedimist · Soola ja vee tasakaalu · Kasvamist · Ainevahetust jne Ajuripats · Kontrollib teiste sisenõrenäärmete tööd · Toodab mitmeid hormoone, nt kasvu- ja suguhormooni Käbikeha · Reguleerib une- ja ärkvelolekurütmi
Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. 11.Mille järgi ja kuidas vitamiine klassifitseeritakse? Nimeta Vitamiine klassifitseeritakse vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks. a) rühmade tüüpilisi esindajaid Askorbiinhape (C), riboflaviin (B2), nikotiinhape (B3), pantoteenhape (B4) vesilahustuvad. Retinoidid (A), kaltsideroolid (D), tokoferoolid (E) rasvlahustuvad. b) mille poolest erineb neisse rühmadesse kuuluvate vitamiinide füsioloogiline toime Rasvlahustuvad - nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavate lipiidide olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast.
Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj) Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku Vitamiinid toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab norn-iaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks ehk rasvlahustuvateks (A, D, E, K) ja vees lahustuvateks (B, C). Veeslahustuvaid vitamiine peab pidevalt saama, rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse organismis varus. Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu.
Bioaktiivsed ained * Bioaktiivsed ained mõjutavad väikestes kogustes ainevahetust. * Ensüümid valgud, mis reguleerivad biogeneetiliste reaktsioone * Iga protsessi jaoks on ensüüm ning kõike kontrollitakse geneetiliselt. -) Koostöö rakus on koordineeritud. Vitamiinid * Vitamiinid bioaktiivsed ja madalmolekulaarsed ained, mida loomorganismid vajavad väikestes kogustes ja mida saadakse peamiselt toiduga. -) Vitamiinid jagunevad rasvlahustuvateks (A, D) ja vesilahustuvateks (B, C). -) Vitamiini puudused põhjustavad kliinilisi häireid. -) Vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Hormoonid * Hormoonid on bioaktiivsed ained, mida sünteesitakse kesknärvisüsteemi kontrolli all sisenõrenäärmetes. * Hormoonid on väga efektiivsed ja kuna pole muud transpordi viisi, siis sisenõrenäärmed lasevad hormoonid otse verre. * Hormoonide omadused: -) Hormoonid on üli aktiivsed ja spetsiifilise toimega. -) Hormoonide eluiga on lühike.
päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B-
muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud (protsessi nimetus on hüdrogeenimine- kaksiksidemeasendamine vesinikuaatomiga) 18.Kuidas jagatakse vitamiinid lahustuvuse alusel, too näited. Mille poolest erinevad avitaminoos ja hüpervitaminoos? Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid? o Lahustuvuse alusel: o vesilahustuvateks vitamiinideks o rasvlahustuvateks vitamiinideks o Vesilahustuvad vitamiinid: B ja C vitamiinid. o Rasvlahustuvad vitamiinid: on A,E,D,K vitamiinid. o Avitaminoos- on konkreetne haiguspilt, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiini. o Hüpervitaminoos- mõne kindla vitamiini liigtarvitamise mürgistus. Kui inimesel puudub piisavalt vitamiine, siis see võib peata ensüümide töö. 19.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? Mis on rahhiit? o Luude ja hammaste koostisosa
mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see võib põhjustada nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. 89 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia 2.4. Soovitused vitamiinide tarbimiseks Tänapäeval tuntakse üle 20 vitamiini. Neid tähistatakse ladina alfabeedi suurtähtedega ja kasutatakse ka keemilisi nimetusi. Vitamiinid jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Vesilahustuvaid vitamiine peab organism toiduga saama iga päev, sest nende ülejääk eritatakse uriiniga. Vesilahustuvate vitamiinide varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet väga sarnase ehituse ja toimega ühendite rühma. Rühma üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks ehk isoteeliks. Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad nende liia korral maksas, kust organism neid vajadusel kasutab
bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende ülemäärane kogus organismi regulatoorseid protsesse. Vitamiinid Organismi jaoks asendamatud, organismi normaalseks funktsioneerimiseks elutähtsad, kuid vajalikud väga väikestes kogustes; Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D), seega peab neid saama mitmekesise ja täisväärtusliku toiduga; Jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks. Mineraalained Organismi funktsioneerimiseks asendamatud mikrotoitained, vajalikud väga väikestes kogustes; Vastavalt vajatavatele kogustele jaotatakse mako- ja mikromineraalideks; Makromineraale (näiteks kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, jt) vajab organism päevas milligrammidest grammideni, mikromineraale (näiteks raud, tsink, vask, räni, jt) reeglina mikrogrammidest milligrammideni. Seedesüsteemi omapära
Vitamiinide omastamist takistavad: liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid, samuti mõned antibeebipillid. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt.valmista sellest kastet või suppi, väldi toidu mitmekordset soojendamist. 30. Kuidas jagunevad vitamiinid, nende ülesanded Jagunevad: vesi- ja rasvlahustuvateks VESILAHUSTUVAD NIMI ÜLESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJÄRG B1 Süsivesikute-, Teraviljad (tera, kest ja idu), Beri-Beri (3 vormi) Tiamiin valkude-, kaunviljad, pähklid, pärm, 1) närvivorm – poluneuriit (eriti
Eluks hädavajalikud; Üks ei asenda teist; Pole energeetilist väärtust ja hävivad kõrgel temperatuuril; Reguleerivad organismi talitlust; Vajadusel suudab organism teatud vitamiini ka ise sünteesida. Vitamiinid on madalmolekulaarsed ained, heterogeensed ained. Inimesele reeglina asendamatud orgaanilised ühendid, mis talitlevad liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osade – koensüümide – koosseisus. Vitamiine jagatakse veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Veeslahustuvad talitlevad koeensüümid koostises. Rasvlahustuvad omavad individuaalseid mittekoensüümseid ülesandeid. 2. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis: Vitamiin A Nägemisprotsessi fotokeemiliseks tagamiseks; Limaskestade epiteeli ning naharakkude arengus (limaskesta epiteeli normaalse arengu tagamise kaudu realiseerub vitamiin A antiinfektsioosne toime);
annaabi.ee 
