vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele
Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine 2.1. Tõuaretus Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve, suuretoodanguline piimakari. Et püsida konkurentsivõimelisena tuleb karja pidevalt uuendada, sest loomade vananedes langeb ka piimajõudlus
Arvest. tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0- 280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21
Arvest. tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.- 31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21
personaalarvutiprogrammi dbPlaner. dbPlanerit ainult karjasiseselt kasutades ja kogutud andmeid JKKsse mitte edastades toimub loomade hindamine karjasiseselt, mis ei ole ametlik jõudluskontroll. JKKst saadud jõudluskontrolli tulemusi, analüüse ja geneetilise hindamise tulemusi kasutab ETSAÜ aretustöö korraldamisel ja aretussuundade kujundamisel. 38. piimajõudluse mõiste ja mõõtmine Piimajõudlus - lehma piima valgu- ja rasvatoodang ja piimatoodang kindlas ajavahemikus. 39. lehma piimajõudlus . Lehmade piimajõudlust ei iseloomusta ainult saadud piima kogus vaid ka selle koostis s.o piima sisaldusained. Iga lehma piimast määratakse piima rasva- ja valgusisaldus, mille alusel arvutatakse välja valgu- ja rasvatoodang kg-des aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Oluline näitaja, mida välja tuuakse, on veel piima
1) 1. laktatsiooni 100 päeva piimatoodang, et saada inffi pulli tütarde piimajõudluste kohta 2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang 4) Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang – 7000 kg, rasva % – 4.0, piima rasvatoodang – 280 kg, valgu % – 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa – 490 kg PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL: 1) Meetod A: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolliorganisatsiooni poolt. 2) Meetod B: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema poolt palgatud inimene (jõudlusandmete koguja).
udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28
Toodang, mis on saadud lehmalt vahemikus 01.jaanuar-31. detsember (365-366 päeva toodang). · 5. eluaja toodang. Lehmalt tema eluaja jooksul saadud toodang. · Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. · PIIMAJÕUDLUST väljendatakse kirjapildis: 305-9000-4,0-360-3,0-270-630, mis tähendab, et 305 päevase laktatsiooni piimatoodang - 9000 kg, rasvasisaldus - 4.0 %, piima rasvatoodang - 360 kg, valgusisaldus - 3,0 %, piima valgutoodang - 270 kg, rasva- ja valgutoodang kokku - 630 kg. · Veel määratakse iga lehma piimaproovist suhkru- ja karbamiidisisaldus ning bakterite ja somaatiliste rakkude arv (SRA). Karbamiidi sisalduse abil hinnatakse söötmise taset. SRA alusel hinnatakse nii piima kvaliteeti kui ka udara tervist · Piimajõudlusnäitajaid võime arvutada kuu, 100 päeva, 305 -päeva laktatsiooni,
kohta. 4) kontrollaasta toodang. See on toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele 3.9.4. PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL
Korrelatsiooni tihedust hinnatakse järgmiselt: 17 r = <0,3 = nõrk seos r = 0,3...0,6 = keskmise tihedusega seos r = >0,6 = tugev (tihe) seos Kui näiteks piimatoodangu ja rasvatoodangu vahel r=0,7, siis tähendab see seda, et tegemist on tugeva seosega nende tunnuste vahel. Kui piimatoodang suureneb , siis suureneb ka piima rasvatoodang ja vastupidi- ühe tunnuse vähenemisel väheneb ka teine tunnus. Kui r=-0,5, siis ühe tunnuse suurenemisel teine tunnus väheneb ja vastupidi. Korrelatsioonikordaja olulisust kontrollitakse tabeli andmete vastu. Kui korrelatsioonikordaja on oluline, siis tehakse ka regressioonanalüüs. Regressioonanalüüsiga selgitatakse, kuidas muutub ühe tunnuse arvuline väärtus, kui teise tunnuse arvuline väärtus muutub ühe ühiku võrra. Kui r>0, siis ka b>0 ja vastupidi.
annaabi.ee 
