glükoosi hulk veres liiga suureks. Selle tagajärjel suureneb insuliini tootmine, et liigne glükoos ikkagi verest eemaldada ja rakkudesse transportida. Ajapikku aga muutub kõrgenenud insuliinitase püsivaks ja liigset suhkurt ei suudeta verest eemaldada, st. ongi kujunenud välja II tüüpi diabeet, mille üheks tagajärjeks omakorda on kehakaalu suurenemine, sest suure insuliinitaseme korral ei saa keha rasvarakke ja rasvatagavara energiaallikana kasutada. Suhkru tarbimine mõjutab ka inimese meeleolu. Kui maiustuste söömisel meie tuju paraneb ja saame kiirelt energialaengu, siis sama kiiresti vahetub see väsimuse ja jõuetuse vastu. See on põhjustatud veresuhkru langusega veres. Nii ongi lihtne tekkima suhkrusõltuvus, mis võib viia teise tüübi diabeedi ja südame- veresoonkonna haiguste väljakujunemiseni. Suhkru tarbimist tuleks võimalikult palju vältida. Peidetud suhkru tõttu on see raskendatud,
Seda peeti sulaste lemmikroaks. Lihatagavara soolati. Perenaised hindasid toidu tegemisel üle kõige pekki, sest selle väikestestki tükkidest jätkus toidule rammusama maitse andmiseks. Kui näiteks perenaine pidi enne uue sea tapmist liha laenama, siis laenati ainult pekki. Kõik söögid tehti rasvaga, kamararasva pandi tanguvorstipudrusse, sellega keedeti kapsaid ja putrusid. Rasvaga keedeti kaunviljaroogasid, värskeid kapsaid, kaalikaid, hiljem kartuleid; rasva pandi kastmesse. Rasvatagavara üle peeti ranget arvestust, et järgmise seatapuni ots otsaga kokku saada. Toidud nagu tangu-kartuli segapuder (mulgi puder) ja tangudega kapsad (mulgi kapsad) levisid mulkidega teistesse kihelkondadesse. Kanepiseemnetest tehti või, rasva ja piima aseainet, neist hõõruti võiet - tempi, millega täideti pirukaid või määriti leivale. Kui kanepiseemnejahule valati peale vett, saadi kanepipiim.
annaabi.ee 
