Säilitusained (E200–299) Antioksüdandid (E300–399) Lisaks eelpool nimetatule on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500-…). Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena. Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, mistõttu kasutab toiduainetööstus lisaainetena keemiliselt või füüsiliselt töödeldud tärklise eri variante. Tärkliserikas keedus tundub suus konsistentsilt tihkem, samuti täidab tärkliselisand toiduainetes stabilisaatori rolli. Tärklise derivaate kasutatakse ka rasvaasendajana. Erinevate tehnoloogiliste võtetega
· Tähtsaimad on kartuli- ja maisitärklis Resistentne tärklis 1) Tüüp I tärklis, mis on suletud rakkudesse 2) Tüüp II looduslikud tärklise graanulid 3) Tüüp III retrogradatsiooni fraktsioonid 4) Tüüp IV tärklis, mis on modifitseeritud Maillard'i reaktsioonil või karamellistumisega Modifitseeritud tärklised 1) Mehhaaniliselt purustatud tärklis 2) Pressitud tärklis 3) Dekstriinid Kasutatakse rasvaasendajatena ja maiustustes kleepainena 4) Eel-geelistatud tärklised 5) Thin-boiling tärklis 6) Tärklise eetrid Paraneb tärklise pundumisvõime ja lahustuvus Alaneb geelistumistemperatuur Suureneb oluliselt külmutamise-sulamise stabiilsus Suureneb kõrge viskoossusega lahuste selgus 7) Tärklise estrid Saadakse tärklise kuumutamisel leeliselise ortofosfaadi või tripolüfosfaadiga 120- 175 juures. Paksendavad omadused ja pasta selgus on paremad
annaabi.ee 
