ei kuuluks: võime keele abil omavahel suhelda ning teadmine omaenda lõplikkusest ja sõltuvusest loodusest, mis meie elu võimaldab. Keeled on küll erinevad, kuid nad on ometi ulatuslik lähenemine täiuslikule kommunikatsioonile. Lisaks võime ju õppida võõraid keeli ja tungida nende vaimu. Multikultuurilises ühiskonnas saab üksteise keele tundmine tähtsaks vahendiks salliva hoiaku ja vastastikkuse respekti saavutamisel. Ka rassiviha ületamine saab võimalikuks vaid siis, kui tasandatakse heaoluerinevused rahvaste vahel. Samuti ei mängi rolli see, kes on "süüdi" lahkhelis vaeste ja rikaste piirkondade vahel, vaid siin nõutakse jõukatelt rahvastelt rohkemat kui sallivust solidaarsust. Nagu öeldud, on sallivus asendamatu, aga mitte mingi ainupiisav poliitiline voorus. Mõtte ja mõttetuse puhast sallivust õigustab demokraatlik argument, et tõde ei valda keegi, olgu rühm või
─ Linus Pauling (USA kvant- ja biokeemik) ─ Albert Einstein (saksa teadlane) ─ Charles Chaplin (tummfilmiajastu tuntuim näitleja) Läbi kosmopolitismi on sündinud järgnevad organisatsioonid: ─ Rahvasteliit ─ Maailmapank ─ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ─ Maailma Terviseorganisatsioon Kosmopolitismi positiivsed küljed: ─ avatus ülejäänud maailma suhtes ─ suurem silmaring ─ väiksem rassiviha ─ parem keeleoskus ─ isikuvabadus ja iseseisvus Kosmopolitismi negatiivsed küljed: ─ globaalseid struktuure pole olemas ─ individuaalsust pole olemas ─ riikidevahelisi piire ei eksisteeri, kõik on üks ─ kollektiivne vastutus ─ väärtustatakse suuremaid võimeid Kasutatud allikad: ─ https://infogr.am/Kosmopolitism-20--21--sajandivahetusel ─ http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%204.%20köide.%20Kirv-Maao
annaabi.ee 
