Adolf Hitler ja natsism Saksamaal
Õigupoolest tekkiski diktatuur riigis, kus rahvuslik identiteet oli
selgusetu, vastuoluline või habras. Hitler pidi varasemale ebastabiilsele identiteedile vastu
seadma ja enamasti jõuga ning väga mitmel moel peale suruma identiteedi sellise versiooni, mis
tema arvates sobis kokku süsteemi ideoloogiliste prioriteetide ja ajaloolise situatsiooniga.
Riik pidi Hitleri meelest kattuma rahvuse või rassiga. Riigi ainuke eesmärk oli kaitsta oma
elanike bioloogilist puhtust, tõsta rassiteadlikust ja organiseerida ennast moel, mis suudaks tagasi
tõrjuda teised, rahvuse elulisi huve ohustavad jõud. Ühestki mittesakslasest ei võinud mitte
mingil juhul saada Hitleri ,,saksa rahva saksa riigi" liiget. Ta eitas täielikult internatsionalismi,
pidades seda tõelise rassiriigi suurimaks vaenlaseks ning juutide väljamõeldiseks. Selle asemel
soovis Hitler, et rahva ,,kogu elu ja tegevus" oleks pühendatud oma rahvuslike väärtuste
teenimisele teiste, võõraste kultuuride arvel