• Ozzy Osbourne - vokaal, suupill • Tony Iommi – soolokitarr, klahvpillid, flööt • Terry Butler – basskitarr, süntesaator • Bill Ward – trummid, muud löökpillid, vokaal Deep Purple • on Suurbritannia heavy metal ja hard rock ansambel, mis tegutses aastatel 1968–1976 ja uuesti 1984. aastast käesoleva ajani. • Neid peetakse heavy metali ja modern hard rocki algatajateks. • Algselt olid nad progressiivse roki bänd, aga liikusid üle raskemale kõlale 1970. aastal. • Nende koosseis muutus väga palju ja lõpuks viimaseks originaalseks Deep Purple’i liimeks jäi ainult Ian Paice. Kasutatud kirjandus • Muusikaõpik 8.klass AS Bit, 2007 • https://en.wikipedia.org/wiki/Heavy_metal_music • https://et.wikipedia.org/wiki/Heavy_metal • https://et.wikipedia.org/wiki/Black_Sabbath • https://et.wikipedia.org/wiki/Okultism • https://en.wikipedia.org/wiki/Deep_Purple
Perekonnas on tavaliselt kõik südame lähedased ja tihti tuleb neid juurde sõprade või kallimate näol. "K" nagu "kuld". Ameerikas oli üks esimesi suuri kulla palavikke 1848 aastal Californias, mis kestis 7 aastat. Kõiki tabas see palavik, et saada rikkaks, et leida ainult kulda ning kaotada oma finants mured. Mõningad neist tabas õnn leida see mida nad tulid otsima. Kui need kes ei saanud kasumit jätsid oma kodud ja pered mitte millegi pärast maha, et minna vastu veelgi raskemale elule. Kuld muudab inimesi ahneks nagu kõik teised väärtuslikud esemed. "K" nagu "kalju". Kalju on kivist moodustis mis võib olla väga kõrge või siis väike muhuke. Samas võib kalju olla keegi meie elus, kes aitab alati. Talle saab kõike rääkida ja ta mõistab. Ilma selle kindal inimeseta oleks elu peaaegu võimatu. "K" nagu "kuu". Kuu on taevakeha, mis ilmub taevas öösel Päikse asemel. Vahel võib olla ta ilmatuma suur, isegi hitmuäratavlt
ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harrastusest. Kuid alustagem siis koos uuesti , tasa ja targu ning rahulikult. Ujumise õppimisel ja õpetamisel kehtivad kõik pedagoogika kuldsed reeglid: lihtsamalt keerulisemale; kergemalt raskemale; aeglaselt kiiremale jne. Et õppida ära vees elegantselt liikuma punktist A punkti B, peame esialgu omandama ujumise algtõed: õiged asendid ja hingamisrütmi. Seejärel jalgadekäte liigutused ja lõpuks need kõik osad individuaalselt sobivasse paketti köitma. Seliliujumise käte liigutuste õppimisel kuival tuleb hoida kere otse ja püüda kätega sooritada ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles.
Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu
Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu ,,Mängiv inimene" lugemine intrigeeriv ja väga haarav. Suurepärane täiendus Maria Tilga
informeeriv kõne- teabe edastamine Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Keskendutakse teate edastamisele ja selgitamisele. Probleemi käistletakse kogu selle keerukuses ning esitatakse poolt ja vastuargumente, et pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Kõneleja enda seisukoht jääb tagaplaanile. Oluline on: Süsteemsus- hea struktuur, et oleks lihtsam aru saada Konsentreeritus- keskendumine kõige olulisemale Ea-ja jõukohasus- info edastamine kergemalt raskemale, kuulajate vanuse ja eelneva kogemuse arvestamine. Näitlikustamine- näidete, pildimaterjali vm kasutamine Rakendamine- rakendusvõimaluste tutvustamine Kordamine- olulise, ka keeruka teabe rõhutamine, kordamine ning ümbersõnastamine. Osalemine- kuulajate kaasamine Aja kasutamine- puhkepausid Kõne osad: Kõne alustamine- kõnetus- viisakas pöördumine kuulajate poole. Tuleb äratada kuulajates uudishimu. Tähelepanu äratamisel tuleb abiks aktuaalsus.
ohupiktogrammid (piktogramm on graa line kompositsioon, mis sisaldab süm- bolit ja muid graa lisi elemente, nagu ääris, taustamuster või -värv, ning on mõeldud konkreetse teabe edastamiseks asjaomase ohu kohta); tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku ohu eest. Eristatakse kahte tasandit: ,,ettevaatust" viitab raskemale ohukategooriale, ,,hoiatus" vähem tõsisele ohukategooriale); ohulaused; hoiatuslaused; lisateave. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale? Nõuded toolile Nõuded lauale Töötooli kõrgus peab üldjuhul töötasandi paigutus peavad tagama
Allpool on loetud mõnede märkmete lühikokkuvõte sellest raamatust. 1. Värske õhk Õhk palatides peab olema nii värske ja puhas, nagu väljaspool, aga on vaja hoolitseda selle eest, et haige ei külmetuks. See on esimene reegel haigete hoolitsemises. Ilma selle reeglita iga ravimine muutub mõttetuks. 2. Toitumisrežiim Iga haigus nõuab erilist dieeti. Enne lõunat tuleb haigele anda kerget toitu (nt. puljong), et ette valmistada tema magu raskemale toidule. Samuti tuleb toita haigeid kindlaks määratud ajal. Haigel peab alati olema puhas vesi. 3. Puhtus palatides Palatid peavad alati olema puhtad ja steriilsed. Samuti peab vaibad tolmust puhtaks kloppima, sest see on peamine mustuse allikas. Peale selle higi, mis haige keha eritab muutub kiiresti kahjulikuks aineks ja imendub voodipesu sisse. Selle tõttu on vajalik vahetada voodipesu mitte vähem kui üks kord nädalas
Uneuuringute alal on viimastel aastatel palju edusamme tehtud ja Eestis on juba mitmes kohas võimalik und uurida. Enam tähelepanu on pööratud vanemas eas tekkivate ülemiste hingamisteede anatoomilistest muutustest tingitud norskamise ja uneapnoe seisunditele, mille tagajärjel jääb aju alatasa hapnikudefitsiiti, selle tagajärjel halveneb omakorda mälu, tekib püsiv roidumus ja väsimusetunne. Unehäiretel on oma spetsiifika. Hommikune unetus viitab tavaliselt raskemale probleemile: kas on tegemist sügavama masendus- või läbipõlemisseisundiga või ka nt vanemas eas areneva ateroskleroosiga, mis halvendab aju hapnikuga varustatust. Selliste probleemide puhul oleks vajalik arstiga konsulteerida. Õhtune uinumine on aga enam seotud vahetutest päevasündmustest-muljetest väljatuleku oskusega. Siin saab eelkõige inimene ise mõelda oma probleemid läbi, midagi muuta ja ette võtta. Ravimite suhtes ei oleks kunagi paha arstiga nõu pidada
arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või infot: näiteks MSN-i keskkonnast, mida enam tänapäeval ei kasutata või slängsõnade kohta, mis praeguseid õpilasi piisavalt hästi ei kõneta
Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja
koguda kannatlikkust; laps paigutada esimesse ritta ja kindlasti mitte aknapoolsesse ritta, et ei oleks segavaid ahfaktoreid; lapsel ei ole vaja ligidusse liigseid esemeid, mis tähelepanu kõrvale juhivad anda lapsele mingi lihtne üleanne, et ta tunnetaks enese vajalikkust ja eduelamust, et mina saan ka hakkama; võimalikult tihti luua ülesannete lahendamisel silmside; vältida liiga pikki ja keerulisi sõnastusi; alati lähtuda lihtsamalt raskemale printsiibist; kunagi pole mõtet edasi minna, kui eelmine ülesanne pole selge; ergutada pidevalt last, et ta õpiks abi küsima; 9 eelseisvatest muudatustest teatada lastele varakult, et nad saaksid kohaneda uudse olukorraga; püüda last mitte karistada ega halvustada; tööülesanded olgu hästi organiseeritud; rohkem positiivset tagasisidet. (Elstrok,2003)
Teine õpetaja rühmast asetab samal ajal vahendid nii nagu on eelnevalt kokku lepitud ja näidatud. ALGAB SLAALOMJOOKS Korraldus - Kõik rühmad läbivad teekonna vahendite vahelt märguande peale, alustades paremalt poolt ja üksteiselt käest lahti laskmata. Tagasi tulles tuleb joosta sirgjooneliselt s.o ilma slaalomita oma rühma lipuvärviga taha kolonni. NB! Õpetajatel palun kiiresti vahendid eest ära korjata. SÕNALINE OSA: Alustada tuleb ikka kergemalt treeningult raskemale minnes. Siin ei kehti reegel: „ Raske õppustel, kerge lahingus.“ Kõik osavõtjad on võitjad! ALGAB SULEJOOKS, noorem ja vanem rühm Korraldus - Lapsevanem kannab papptaldrikul oleva linnusule ühest ruumipunktist teise ja tagasi. Laps on isa või ema juures kõrvaljooksjaks, kes aitab maha kukkunud linnusulge panna tagasi taldrikule. (101 Mängu Noortele, mäng nr 36, lk 12) Käsklus: „ Lennukat sulejooksu! Tähelepanu, valmis olla start!“
muus saajale arusaadavas keeles ja vastab CLP-määruse nõuetele. Kemikaali nõuetekohasel pakendil peab olema järgmine teave: · tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber; · aine või segu nimikogus pakendis; · tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed); · ohupiktogrammid; · tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku ohu eest. Eristatakse kahte tasandit: ,,ettevaatust" viitab raskemale ohukategooriale, ,,hoiatus" vähem tõsisele ohukategooriale); · ohulaused; · hoiatuslaused; · lisateave. 3.3 Töötajate ohutuse tagamine Selleks, et tagada töötajate ohutus ja anda suunised tööandjale, on välja antud Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105 ,,Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Määrus kohustab tööandjat hindama töökeskkonna
Ära alusta vastupanuga, mis ei tee midagi lodeva keha heaks. Kuidas ma aru saan, missuguse raskusega on sobiv harjutusi alustada? Peaksid suutma lõpetada kõik harjutused nii, et säilitad õige asendi. Su lihastel peab olema võimalik uute nõudmistega järk-järgult harjuda, sest kõõlused ja sidemed vajavad kohanemisaega. Sidekoe järkjärguline mõjutamine tugevdab liigeseid ja hoiab ära vigastusi. Isegi kui suudad tõsta suuri raskusi, mine kergemalt raskemale üle aeglaselt, kui sa pole varem raskustega treeninud. Kuidas saaksin raskuste tõstmisest kõige rohkem kasu? Paremaid tulemusi annavad õige asend, kehahoiak ja harjutusele keskendumine. Esmalt jälgi oma kehahoiakut et selgroog oleks sirgelt, abaluud all ja koos ning kõhulihased pingul. Seejärel kontrolli, kas hoiad hantleid õigesti ja randmed sirgelt. Keskendu treenitavale lihasele ja pinguta seda veel pisut, kui tunned lihast kokku tõmbuvat
küünarliigeseks. Veel esineb seda sulgpallis, lauatennises jm, igapäevases elus ka õmblejatel, koristajatel, arvutihiirega töötamisel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Sulgpallis esineb seda sellepärast, et enamik lööke vajab küünarvarre pööret. ( Foto 4) Vigastus tekib tavaliselt keskeas inimestel, kui kõõluste-lihaste elastsus on vähenenud ning kõõlus on muutunud kuivemaks. Vigastus võib tekkida valest sporditehnikast, järsust üleminekust kergemalt reketilt raskemale, ebasobivast reketi käepidemest ning ka käelihaste vähesest painduvusest. 1.1.5 Marrastused Marrastus kujutab endast naha pindmise kihi kahjutust, mis tekib hõõrdumise või kriimustuse tagajärjel. (Männik 2008) Autori kogemus mängijana näitas, et sulgpallimängus on marrastusi lihtne saada, eriti siis kui on matiga väljakud, mis on veidi karedad ja võivad sportlasel kukkudes naha maha kraapida. 1.1.6 Villid Ville põhjustab naha hõõrdumine vastu pinda. (Männik 2008)
• koostada kombinatsioonid nii, et oleks võimalik sooritada liikumisi nii paremale kui ka vasakule poole ning kasutada võrdselt mõlemat jalga. Kuna kombinatsiooni õppimine korraga on keeruline, siis kasutatakse õpetamisel add-on- ehk lisamise meetodit. Kombinatsioonide õpetamise põhimõtted: • alustada põhisammude ja -liigutuste õppimisest, millele lisatakse uusi variante: tempo muutusi, erinevaid suundi, pöördeid, rütmiseerimisi, st õpetus toimub kergemalt raskemale ja lihtsamalt keerulisemale; • alustada jalgade liikumisest, millele hiljem lisatakse erinevad käeliikumised; • keerukamaid samme õpetada suurema korduste arvuga; • intensiivsust tõsta järk-järgult, suurendades liigutuste amplituudi ning kiirendades harjutuste sooritamise tempot. AEROOBNE JAHTUMINE (COOL DOWN) Pikkus 3–5 minutit. Eesmärgiks on vähendada pulsisagedust ja liigutuste aktiivsust. Pulsi alandamise võimalused:
• Mida ta teab ja oskab juba varem õpetatavatest asjadest? • Mida ta ootab juhendamiselt? • Mida tal tuleb õppida? • Kui hästi ta peab tööd oskama? • Kuidas arvestad tema isiksuse individuaalseid eeldusi? Mida, kuidas? Kõigepealt õpeta, siis nõua • Planeeri tööõpe varakult • Jaota õpetatavad asjad • Lühikese aja jooksul vaid vähe asju • Seosta õpetatav suurema tervikuga • Liigu kergemalt raskemale, tuttavalt tundmatule • Lase juhendataval harjutada, kontrolli olukorda, anna tagasisidet • Korda asju • Kasuta kirjalikke abivahendeid • Põhjenda, miks. Kontrolli õppimist Kontrollimine kindlustab tulemuse • Kasuta küsimusi (Kuidas teed seda? Miks teed nii?) • Aruta juhendatavaga õpetamise ülesannetest ja meetoditest • Jälgi tema töötamist ja eriti töö tulemusi • Lase tal õpetada õpitud tööd teisele, jälgi olukorda
väsib. Kõne ettevalmistamisel ja esitamisel võiks silmas pidada järgnevat. * Süsteemsus - teave tuleb esitada struktureeritult ning mõelda, kuidas ka kuulajad saaksid sellest tuge uue info vastuvõtmisel. * Kontsentreeritus - keskendumine kõige olulisemale, sest see hõlbustab mõistmist. * Ea- ja jõukohasus - kuulajate vanuse ja eelneva kogemuse arvestamine, info edastamine tõusujoones, s.t kergemalt raskemale. * Näitlikustamise - näidete, pildimaterjali vm kasutamine arusaamise hõlbustamiseks, lisa- ja jaotmaterjalide jagamine. * Rakendamine - uue teabe rakendusvõimaluste tutvustamine. * Kordamine - olulise, ka keeruka teabe rõhutamine, kordamine ning ümbersõnastamine. · Osalemine - kuulajate kaasamine käsitletava probleemi arutellu (küsimuste esitamine, tagasiside), nende individuaalsuse arvestamine. * Aja kasutamine - intensiivse teabeedastuse vahel puhkepauside tegemine, et
vt lk 248 MA EI OSKA SELLELE VASTATA! Äkki: See on Ensüümiaktiivsuse ja energia ülekande kindlustamine. Milliseid kesknärvisüsteemis toimuvaid muutusi peaks treeningute läbiviimisel arvesse võtma? vt öl 250 MA EI OSKA SELLELE VASTATA! Ise vastaks nii: Kesknärvisüsteem koordineerib igasugust liigutustegevust. Peaks arvesse võtma, et harjutste valik oleks kergemalt raskemale ja piisavate puhkepausidega, et koordinatsioon liigutustegevste vahel oleks võimalikult “värske”. Protsesse Kesknärvisüsteemis iseloomustavad selle erutus ja pidurdus, lk 253-278 Kordamisküsimused 1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja
asjatundja ehk notari poolt VORMIVABADUSE PIIRANGUD: piirangud tulenevad kas seadusest või poolte kokkuleppest; tuleb jälgida sest need on tehingu kehtivuse eeldused VORMINÕUETE ULATUS: kui tehingu suhtes kehtib mingi vorminõue, peab selelle vastama tehing tervikuna (va kokkuleppelised vorminõude lisad); vorminõue ulatub tagatisele ja kõrvalkohustustele ka VORMI LIIGID: Vormi liigid järjestatuna kergemalt raskemale: 1) Suuline vorm – tehingu tegemisele seadusega eraldi nõudeid kehtestatud ei ole; tahteavalduse suuline väljendamine ja poolte vahel suusõnalise kokkuleppe saavutamine lepingu olulistes tingimustes lepingu sõlmimiseks; tavaliselt toimub lepingu kohustuste täitmine kohe 2) Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – mainitud isikute nimed, omakäelised allkirjad puuduvad, tõendamisfunktsioon, tehingu võimalik tõestamine nüüd ja hiljem
3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam ja kergem element pole omandatud, ei ole õige keerukama ja raskema õpetamisele asuda. Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide omandamisele. 1.2. Jõukohasus
Kui olukord on eriti halb, tuleb kasuks koostöö raviarstiga (õlaliigese redressioon). Füsioteraapia eesmärk on kogu õlavöötme funktsiooni normaliseerimine. Alati ei ole peamine eesmärk täieliku liikuvuse saavutamine õlaliigeses, vaid võimalikult valutu ja funktsionaalselt piisav käeline tegevus. Kui patsiendil on tendiniit, bursiit, triggervalud, siis see ravitakse alati enne terapeutilis harjutusi. Liikumissuunad valitakse põhimõttel: kergemalt raskemale. Kõikide liikuvusharjutuste aluseks on lihaste normaalne tegevusroll ning õige humeroskapulaarne rütm! Tugeva liikumispiiratuse ning valu korral→ valuvaigistid, liigesesisesed süstid, ÕLALIIGESE REDRESSIOON→ INTENSIIVNE FÜSIOTERAAPIA Redressiooni järgselt: külmaravi, elektriravi- valu leevendamise eesmärgil, sest käsi on redressioonmanipulatsioonist valus,Godmani harjutused, aktiivsed õlaliigese
iseseisvate otsustuste vastuvõtmiseks. SÜSTEMAATILISUS Süstemaatilisuse aluseks peetakse regulaarsust ja järjestikkust. Süstemaatilisus määrab ka omandamise kindluse. Süstemaatilisus realiseerub kõige näitlikumalt õppeprotsessi planeerimises, kus kasutatakse didaktilisi reegleid, nagu: 1) tuntult tundmatule, 2) kergemalt raskemale, lihtsalt keerulisemale, 3) teadmiselt vilumusele teadmineettekujutusoskusvilumus, 4) põhiliselt detailidele, 5) üksikult üldisele, 6) üldiselt üksikule. TEADLIKKUS JA AKTIIVSUS Inimese tegevuse aluseks on idee, mõte ning mingi vajaduse rahuldamine. Enne kui vajadus saab tegevuse aluseks, peab ta olema teadvustatud. Kaugeltki mitte alati ei ole vajadus õppida õppimise juhtiv motiiv
survet avaldama Hurda ajalookäsitluse pärast. Oma rolli mängis aga ilmselt ka Hurda pettumine lugejates, kes tema poolt pakutut sugugi nii vaimustatult vastu ei võtnud, nagu Hurt arvatavasti oli lootnud. Lugejatele, kes olid harjunud Jannseni muheda külamehestiiliga, võis tõesti harjumatuna tunduda Hurda tõsine, koolmeisterlik kirjutamislaad, tema viis sihipäraselt õpetada, minnes järk-järgult üle kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Pärast artikli "Söögist ja joogist" ilmumist, mille esimene osa väga põhjalikult rääkis sellest, mis piimast sünnib ja saab, olevat lisalehte koguni piimaleheks kutsuma hakatud. Kreutzwald mainib kirjades Koidulale, et Hurda kirjutised olevat raskepärased, isegi ebahuvitavad ja et Hurt minevat uue kirjaviisi kasutamises liialt oma iseäralikku rada. Toetudes sellele, mida ja kuidas pakkus Hurt lugejatele EP lisas, võib umbkaudu ette
annaabi.ee 
