(Läänemaa Muuseum 2010) Haapsalu periood ei kuulunud Enno loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Aastatel 192325 oli ta ajakirja ,,Laste Rõõm" vastutav toimetaja. Teda nähti küll aegajalt midagi märkmikku kirjutamas, kuid talle endale tegi haiget loomingu vähesus. Terve elu Ennot saatnud lapsepõlvest pärit nõrgad kopsud said saatuslikuks Haapsalus külmadel meretuulistel ametisõitudel, kui Enno haigestus 1934. aastal raskekujulisse kopsupõletikku. Matusetalitus kuulutati valesti välja, mistõttu teda polnud ära saatmas ühtegi kirjanikku. Kohal olid koolilapsed ja üliõpilaste esindajad. Kas nädalat enne surma kirjutas ta viimase luuletuse ,,Valge unustus". (Läänemaa Muuseum 2010) Pilt 9 Koolinõunikke koosseisust väljaarvamine surma tõttu (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 1108, n 1, s-ü 1100, l 12) Enno surma-aastal 1934. aastal püstitati tema hauale Haapsalu skulptori Roman Haavamäe
[1, 2] Peale esmakordset Ameerika külastust hakkaski Marie palju ringi reisima, käies konverentsidel, kongressidel, ülikoolitseremooniatel ning tehes laboratooriumide külastusi. Ta käis ka mitmeid kordi Poolas. 1922. aastal valiti ta spontaanselt, ilma, et naine end ise kandidatuuri esitanud oleks, Arstiteaduse Akadeemia liikmeks, tunnustuseks tema osa eest raadiumi avastamisel ja uue tervistusmeetodi – Curie teraapia – loomise eest. [1] 1933. aastal haigestus Marie raskekujulisse verehaigusesse, kuid jätkas siiski oma tööd. 1934. aastal saadeti ta sanatooriumisse, kus naine 4. juulil 66- aastasena suri. Kaks päeva hiljem maeti ta oma mehe juurde, Sceaux’sse. „Ta oli sel viimselgi päeval mahe, kangekaelne, arglik, uudishimulik kõige vastu, nagu oma algusaegadel.“ Eve Curie [1, lk 4] Pilt 5. Marie Curie [5] 13 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS 3.1 Pierre Curie Pilt 6
Kuid ringsõit andis palju raha ja lisaks külastas Marie kolleege ning kohtus isegi president Warren Hardiniga. Paljud ajakirjanikud kirjutas radiumist kui vähi "imeravimist". Marie ise ei teinud kunagi niisugune vaidlusi, kuid uskus kindlalt, et radium võib olla ravimises kasulik. Ta jätkas ka kiiritusravi uuringuid. Tütar Irene rajas nüüd teaduses oma karjääri ja töötas Raadiumiinstituudis. 1926 abiellus ta oma kolleegi Frederic Joliot'ga. 1933 haigestusid Marie raskekujulisse verehaigusesse aneemiasse. Ta luud olid aastate jooksul saadud ohtrasti kiirgusest kahjustatud. Ta jätkas tööd ka 1934. aastal, kuid elutöö oli nüüdseks temalt juba lõivu nõudmas. Teda põetas tütar Eve. Arstid soovitas tal minna õhuvahetuseks Prantsuse Alpidesse sanatooriumisse. Palavikus ja nõrk Marie tegi oma viimase reisi. Ta suri Sancellemozi sanatooriumis 4. juulil 1934, olles kuuekümne kuue aastate.
annaabi.ee 
