arengu/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada kogu maailmas). Euroopakeskne mõtlemine pani ka indoeuroopa keeltele nende paremust rõhutava rolli. Oma ajas oli pigem tegemist siira teadusliku lähenemisega, kuigialgusest peale jäi puudu muidugi sallivusest ja humanismist. Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 3) Rassism oma olemuses oli olemas juba ammu enne seda, kui sõna ise 20. sajandi alul tarvitusele võeti. Oli ka enne seda, kui teadlased 18. sajandil rasside mõiste valja mõtlesid. Rassism tekkis 17. sajandil ja võimendus 18
vastandumist kindlustavast folkloorist. Rassism tänapäeva mõistes tekkis 17. sajandil ja võimendus 18.-19. sajandil. Rassismi peetakse euroopalikuks fenomeniks (ehk ainult India kastisüsteem on võrreldav). Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu- ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada maailmas). Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Võimalus ühiskonnas esinevat stratifikatsiooni seletada on nn Olemise Suure Ahela läbi. Ahel on maailmavaade mõõdupuu millega euroopalik mõte aastasadu arvestas ning mille kaudu euroopalikud eelarvamused ja bioloogilise determinismi teooriad vastastikku üksteist võimendasid. Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur:
annaabi.ee 
