Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta"
tervitanud. Katil ei taha see tõik kuidagi meelest minna. Ta ütleb: ,,Pane tähele, me
kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname." (lk28)
· Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja
mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid
külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles,
raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde
tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli
samasugune mürsk varjendi kinni matnud. (lk 63)
· Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel
mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel
lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda
annaabi.ee 
