rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel. Samuti hakkab ka süda funktsioneerima. (www.pampers.ee, raseduskalender) 5. -12 nädal Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut,
11. Nädalal on välised suguelundid näha ja saab kindlaks määrata soo. Emal võivad olla sagedased ninverejooksud ja igemed võivad veritseda. Iiveldamine muutub järjest vähemaks. Lapse aju areneb kiiresti- iga minut tekb miljon uut närvirakku. Lootel on arenenud eluks vajalikud organid. 13. nädalal on laps 9–10 cm pikk ja kaalub 28 g. Emal suureneb ka higinäärmete aktiivsus. Kasutatud allikad: http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/raseduskalender/#9. http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/perinataalkeskus/rasedu skalender/
KAHEKSAS RASEDUSKUU (29.-35.nädal) Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees. Laps kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha vähemaks ning seetõttu ta ka siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada, kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis. Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja sünnitus...
on väga kole teema minu jaoks, ning parem vaadata rasedust hea külje alt kui igal pool on jutud, kui raske on sünnitus ja kui vastik see on, aga lõppude lõpuks on rasedus ja sünnitus väärt seda, kuna kui me ei tahaks olla rasedad ning sünnitada siis ei oleks meil järelkasvu ning meil ei oleks last. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Rasedus · http://naistekas.delfi.ee/rasedus/raseduskalender/10nadal.d?id=5691510 · http://naistekas.delfi.ee/rasedus/raseduskalender/5nadal.d?id=5691169 · http://www.nupsu.ee/? menu=parenting&page=pregcal&month=7&week=2 · http://www.perekool.ee/index.php?id=137576 · Naisteleht jaanuar 2010
viimastel kuudel keerab aga enamik lapsi end pea alaspidi, sest nii on kergem sündida. Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha ja ilmselt palju muudki, mida me praegu veel ei tea. Kasutatud kirjandus http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=5&language=26 http://www.abort.ee/elu_enne http://perekool.nupsu.ee/kategooria/rasedus/raseduskalender/page/4/ http://www.amor.ee/17391 http://www.kasulik.ee/calc/rasedus-ja-pere/raseduskalender.php Raamat: Deans A. ''Raseduse A & O'', Suurbritannia, Carroll & Brown Publishers Limited kirjastus, 2003. 392 lk
annaabi.ee 
