Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus
- Maitse- ja lõhnataju muutumine. Rasedusel ajal võivad mõned toidud naist iiveldama ajada ning vahel tekib ka toitude osas kindlaid isusid. Suus võib olla ka veider metallimaitse. 8 - Kõhukinnisus. See sümptom avaldub varajases raseduses ning on tingitud progesterooni kõrgest tasemest, mis lõõgastab soolt ja aeglustab seedimist. - Meeleolumuutused. Raseduse varajases staadiumis on kehas palju rasedushormoone, mis muudavad naise äärmiselt emotsionaalseks. Seetõttu võib rase naine ilma mingisuguse arusaadava põhjuseta vahel nutma puhkeda. [2] 9 3. Rasedusega kaasnevad muutused Rase naine kogeb raseduse ajal väga erinevaid muutusi nii füüsiliselt kui vaimselt. 3.1 Rasedusega kaasnevad muutused organismis Esimene rasedusstaadium kestab umbes 16. nädalani. Enamasti toimuvad muutused selle aja
annaabi.ee 
