Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga Raplamaa kaotab aastas keskmiselt 0,5% oma rahvastikust. Raplamaakonnas on iive negatiivne, sisseränne oli 2009ndal aastal saja inimese võrra väiksem kui väljaränne. Sündimuste arv oli 2009ndal aastal 405, suremus - 465. Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise. Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust. Raplamaal on olemas soodne pinnas rahvastiku edasiseks kasvuks ja arenguks. Soodsalt mõjub hea asend pealinna ja suurte teetrasside suhtes, hõre asustustihedus tingib Rapla maakonnas kvaliteetsete elupaikade rohkuse.
Viimasel 10 aastal Eestis olnud iseloomulik sündivuse ja loomuliku iibe langev trend, mis viimase paari aasta jooksul on siiski taandunud. Kuigi loomulik iive on endiselt negatiivne, on languskõver pööranud ülespoole. Nii sisse- kui väljarände maht maakonna linnalistes asulates on aastas keskmiselt ca 500 inimest, seejuures ületab sisseränd üldjuhul õige pisut väljarändu. Maavaldades on need arvud ligi kaks korda suuremad. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise (ligi 70%). Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust (Eesti keskmine 68,6%). Loodus Keset soid ja metsi Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast.
annaabi.ee 
