Loomakasvatus rajaneb veisi-ja sealihal. Samuti on lehmakasvatus arenenud ning müüakse palju piima välja kui ka müüdakse kohalikele. RAHVASTIK Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimus Rapla maakonnas rahvastiku vähenemine, kaheksakümnendatel toimus väike rahvastiku kasv. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga Raplamaa kaotab aastas keskmiselt 0,5% oma rahvastikust. Raplamaakonnas on iive negatiivne, sisseränne oli 2009ndal aastal saja inimese võrra väiksem kui väljaränne. Sündimuste arv oli 2009ndal aastal 405, suremus - 465. Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise. Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust.
annaabi.ee 
