Stalinit informeeritakse ja Põhja-Aafrikas toimuva kohta. Teherani konverents 28 nov – 1 dets 43' . Stalinil vabad käed Baltikumi, Tšehhi, Rumeenia ja Poola okupeerimiseks. Nõuti Saksamaal kapitulatsiooni ja pandi paika edasine sõjapidamine. Stalin nõudis ka teist rinnet ja lubas alustada sõda Jaapani vastu. 4-11.02 Jalta konverents. Poole idapiiriks Curzoni liin. Saksamaa okupatsioonitsoonid, tehaste demonteerimine, raparatsioonid, territoriaalsed äralõiked. NSVL kuulutab Jaapanile sõja. Pärast II MS 46' Stalin koondab põhiseadusmuudatuse ja valitsuse ümberkorraldamisega enda kätte partei-, valitsus- , ja sõjaväevõimu. Majanduses bürokraatlik kontroll plaanide ja tulemuste üle, u20ml sõjavangi ja sunnitöölise rakendamine, satelliitriikide ekspluateerimine, rasketööstuse arendamine. 46-50' 4. viisaastakuplaan sõjakahjude kõrvaldamiseks, kiirendatakse relvastumist, kasvab tootmine ja
pakuti asemele 2 korda suuremat piirkonda põhjas, kuid Soome ei nõustunud. 1940 Talvesõda. Soomlased kaotasid, aga see näitas punaarmee jõuetust. Karjalasse rajatud Mannerheimi liin pidas vastu 1945. aastani. 1941 Jätkusõda. Soome kuulutas sõja Nõukogude Liidule, kui Saksamaa oli alustanud pealetungi Venemaale. Soome jällegi kaotas, kuid jäi sellest hoolimata iseseisvaks. Teise maailmasõja järel sai Soome reparatsioonid. Ning ta oli ka ainuke riik, kes maksis kõik määratud raparatsioonid ära. Kui maksud said makstud tekkis Soomes majanduskriis, mida soomlased nimetavad lamaks. 2.16.4 ROOTSI 1917 - võimule tulid liberaalid ja sotsiaal-demokraadid, kes moodustasid koalitsiooni valitsuse. Rootsi lähenes Antante'ile. Sisepoliitikas kinnistus parlamentarism. Pralmanet - Rikstag. 1920ndatel aastatel vahetusid valitsused kiresti. 1917-1932 oli Rootsis 9 valitsust. Kõige tuntum poliitik H. Branting. Ta oli Rootis Sotsiaal-demokraatliku partei asutaja ja juht. Elukutselt astronoom
annaabi.ee 
