Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rannikutüübid" - 18 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? ­ Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? ­ Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jõed, järved, kliima

Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima ­ Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi ­ pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus ­ Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid . Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus ­ 52 m · Suurim sügavus ­ 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed ­ 225 km3/a, aurumine ­ 185 km3/a, jõgede vooluhulk ­ 446 km3/a Eeltoodust tuleneb:...

Eesti loodusgeograafia
171 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine ­ põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid . Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega...

Eesti loodusgeograafia
208 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kliima ja Läänemeri

Seda on peamiselt jõgede-mere segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus, Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Geograafia - Vesi

MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toim...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

Soo areng- madalsoo, siirdesoo, raba. Soo läheb 1st faasist 2se seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans (sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted); mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi). Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid . Läänemeri- riimveeline (keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on ¼ maailmamere soolsusest). Taolisi riimveelisis veekogusi on vähe, läänemeri neist suurim. Vähe liike on kohastunud eluks taolistes tingimusteks. Kohastunud liigid tunnevad end hästi- konkurentsi on vähe. Liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemeri on hetkel maailma üks reostatumaid veekogusid, kuna seda ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. Tundlikkus tuleneb ka läänemere noorusest-...

Eesti loodusgeograafia
194 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Rannikud

Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lään...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid . Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus ­ 52 m · Suurim sügavus ­ 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on...

Eesti loodusgeograafia
48 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

keskmine soolsus on 8- 10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu –Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud:-Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenudriiki. Rannikutüübid : pankrannik, astangrannik ja lauskrannik: moreen-,veerestik-,liiva- ja möllrannik. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Võõrliigid. Elupaikade hävimin...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
70
pptx

Hüdrosfäär

● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...

Hüdrosfäär
32 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Läänemere areng ja rannatüübid

rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand Möllirannad · Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted · Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud Roostik Maasäär ja laguun · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega. Kura maasäär Läänemere rannikutüübid Läänemere areng · Balti jääpaisjärv · Joldiameri · Antsülusjärv · Litoriinameri · Limneameri Luited Sakala kõrgustikul...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43,...

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Rannikud

RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted. 2005 oli selleks soe talv, jääd polnud. Ei oska ette ennustada. Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja tektoonikast, kivimite ja setete omadustest ning keskkonnamuutustest. Seepärast võivad nad põhjustada randade muutusi, mis jäävad püsima aastakümneteks (-sadadeks) või ei taastu olukord üldse. Tagajärjed: randade arengus ühekordselt toimuvad muutused on nii suured, et loodus ise enne järgmist erakordset perioodi ei suuda taastada varasemat tasakaaluseisundit. Randade looduslik areng toimub nagu...

maastikuökoloogia ja...
21 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

sissevool Põhjamerest vesi jääb vähemaks kahel viisik: aurumine ja väljavool Põhjamerre • täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga keskkonnaprobleemid. -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid . Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees....

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Hüdrosfäär

geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid : Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud)...

Hüdrosfäär
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun