Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Rannikualade üleujutused - eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
Rannikualade üleujutused - 20nda saj. Jooksul on üldine maailmamerepind tõusnud umbes 15 cm. Soojenemise jätkudes võib see aastaks 2030 tõusta veel 18 cm.Tulemusena ületatakse üle madalamad rannikualad ja saared.
Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.
Rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela.
Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha.
Rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus.
Rannikualad on enamasti mägised ja äärealadel leidub palju tegevusvulkaane neid on üle 300, mis moodustavad niinimetatud Vaikse ookeani tulerõnga.
Rannikualad on tuulisemad kui sisemaa ning tuul on ju vaieldamatult suurimaks eelduseks nii vanamoeliste kui ka kaasaaegsete tuulikute töötamisel.
Rannikualade üleujutused – maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades.
Rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga.
Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud.
Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega.
Rannikualad - Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime.
Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad.
Rannikualad on seetõttu kõige tihedamini asustatud sest sealt mööduvad paljud mereteed.
Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine.
Rannikualadele - toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120
Rannikualadele on kerkinud suured linnad. Ühed suuremaks hõimuks Ida- Aafrikas on masad.
Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi.
Rannikualadel on aga tugevnemas kalakotka konkurendi - merikotka - populatsioon.
Rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida.
Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad.
Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused.
Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal.
Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest.
Rannikualad - meresid ja lahti ääristav vöönd.
Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun