Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet
iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid.
Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn.
Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates
mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule,
mere lähedusse. Loss on massivsete kivimüüridega, juugendlike sakmeliste nurgatornidega.
Sajandi alguse arhitektuurile on iseloomulikud elemendid veel ka tihe akende ruudustik ning
murdkelpkatus. Kõige enam hakkab aga silma graniidist seinte värviline faktuur. Interjööris
on jällegi esikohal läbi kahe korruse kulgev hall ning rõdu ja trepid. Jäneda mõisa
juugendlikud elemendid on aga punastest tellistest laotud faktuur ja seinu ilmestavad
annaabi.ee 
