aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid
molluskitega. See tegevus pärineb 1980. aastatest kui varude säästmiseks ei toetatud enam karpide käsitsi kogumist ega traalimist. Veenuskarplaste paljunemine toimub loomulikul viisil tootmispaikades või kontrollitult kalahaudejaamades. Veenuskarbi vastne pannakse kasvama mereveega täidetud basseinide põhja paigutatud suurtesse paakidesse või otseselt kasvatuskolooniatesse. Kolme kuu pärast viiakse noored veenuskarbid üle mõõna ajal vabanevale rannaalale (Normandias, Bretagnes, Kantaabrias) või rannalaguunidesse (Poitou-Charentesis, Emilia-Romagnas, Veneetsias). Karpide korjamine toimub kahe aasta pärast. Suurem osa Euroopa toodangust realiseeritakse Itaalias. Poolekstensiivne vesiviljelus Tootjad ei piirdu enam lihtsalt tiigi või laguuni looduslike omaduste soodustamisega, vaid tulevad loodusele omalt poolt appi, tuues kasvandusse haudejaamadest pärinevaid vastseid ja lisades tiikidesse tööstusliku sööta
Kohalike tuulte hulka kuuluvad briisid ehk rannikutuuled, mäetuuled (foon, boora),orutuuled, kõrbetuuled jne. Briis tekkepõhjuseks on veekogu ja rannikuala maismaa erinev temperatuur. Võib olla merebriis ( tuul merelt) , päeval on õhu temperatuur maismaa kohal kõrgem õhu temperatuurist veepinna kohal, vastavalt tõuseb õhk maismaa kohal üles ja liigub mere kohale; veepinna lähedane õhukiht liigub veekogult rannaalale ja asendab sealt tõusnud õhku; veepiir nihkub maismaa poole . Maabriis ( tuul rannalt merele ) , öösel on veepind soojem maismaast , vastavalt kujuneb vastupidine õhu liikumine , veepiir eemaldub maismaast. Briisid on aeglased 1-2m/s ja paar km laiad . Vertikaalselt 100-200m kõrgusel , mis on liiga väike kondensatsiooni tekkimiseks. Kui maismaal on mingid tugevamad tuuled möllamas siis need võivad briisi nö ära puhuda.
kinnitust leidnud andmete kohaselt viinud probleemideni, mis väljenduvad linna üle- rahvastatuses, hea teeninduse ja külalislahkuse puudumises, parkimissegaduses, liiklus- skeemi arusaamatuses, turvatunde ja ürituste vähesuses jne. Seetõttu soovib autor pakkuda Pärnu linnale ajalooliselt ja kaasaegsete trendide järgi sobivat kontseptsiooni kuurordi omanäoliseks muutmiseks ning sellest massiturismi kaotamiseks. Uuringutest selgus, et rannaalale jäävad puitvillad on sündinud ühes Pärnu kuurordiga ning vajavad eksperdi, linnakodanike ja Eesti pereturistide arvates säilitamist. Pärnu linnakodanikud kinnitasid turismiklastri uuringutulemusi, mille kohaselt tahavad nad olla kuurordi taastamisel osalised ja arendajad. Erinevalt klastri liikmete arvamusest soovib kohalik kogukond veelgi suuremal määral kaasa lüüa. Soovitakse saada Pärnu Linnavalitsuselt õigus arendada kuurort välja eraisikute loodavate pereettevõtete baasil,
annaabi.ee 
