EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu
ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure
esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata).
Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo
dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974). Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja
lühiproosa kogu ,,Meretagune asi" (1976) uus värvikas rannakirjandus.
Juhan Peegel (rannaaineline proosa ,,Kolm tahedat lugemist" (1973) Saaremaa
miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel
teeb sama. Stiilimäng. Eriti oluline panus ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"
(1979) üks olulisemaid sõjaromaane, isiklik tagapõhjaga).
Heino Kiik proosa fenomeni ettekuulutajaks 1960ndate lõpul, mil tehti
skandaalne romaanivõistlus. Lähiajaloo kujutlus, mida paljud lugejad mäletavad.
Kolhoosikorra algus ilustamata moel