Tõde ja Õigus II Terve tekst
arvanud, vaid nii-öelda ümbrus, seltskond, ühiskond surus talle oma eluvaated peale, öeldes:
mees ei pea olema ainult pikk, vaid ka tugev, ja Indrek tahtis näidata, et ka temasugusel pikal
võib olla rammu, nagu oleks ta kasvanud loomatoiduga, mis teeb härra Mauruse arvates
tugevaks.
Maadlused lõppenud, kestis rammuvaimustus küll veel hulk aega edasi ja nii mõnigi põlvesilm ja
küünarnukk purunes kõval puupõrandal, aga pikkamisi andis üldine pinevus järele ja
rammukasvatamine ning -katsumine jäi mõnele üksikule valitule. Selle uima lähtumist edendas
suuresti väike ja tühine sündmus.
Peale jõulusid tuli seitsmendasse klassi uus õpilane, nimega Pajupill. Ta oli tõmmu, loperguse
näo, kandilise otsaesise, lopsakate huulte, tugevate hammaste, paksude juuste ja lüheldase
jändriku kasvuga aastat seitse-, kaheksateist vana. Kandis halli palitut, mille rapatitel heledad
neljanurgelised laigud, mis tõendasid, et siin oli midagi olnud, mis nüüd puudus