Ohtlikuks muutuvad veenilaiend siis, kui neid on palju varikoos ajab jala jämedaks, nahamuutuste tõttu tekib traumaoht või veenipõletik koos trombidega (eriti süvaveenide puhul). Selline seisund võib tipneda kopsuinfarktiga. Kui pole olnud põletikke, siis tavalised pisikesed mummud jalgadel ei nõua mingit erireziimi. Süvaveenid ajavad jalad paiste ja pruuniks, sest veeni sein muutub põletiku tõttu rõhu all läbilaskvaks. Punalibled satuvad veresoontest välja, lähevad rakuvaheruumis lõhki ning hemoglobiin ladestub naha sisse ja selle alla. Hemoglobiini ladestumine häirib naha normaalset elutsüklit, mis võib mikrotrauma lisandudes viia haavandite tekkeni. Haavandid võivad olla erineva suuruse ja iseloomuga. Väikesed paranevad ise ilma erilise ravita, suured ja põletikulised vajavad kirurgilist kohendamist 3 Veenilaiendite põhjused
Vedeliku puudus ehk hüpohüdratatsioon · Keha ülekuumenemine seda varem, mida kuumem ilm · Ülehigistamisel tekib vedelikupuudus Naha verevarustus langeb Nahk muutub kuivaks · Vaja koormus katkestada · 1-2% veel töövõimet ei langeta, küll aga 4-5% Treeningkoormust langetada õigeaegselt · Õige on langetada treeningkoormust Rehüdratatsioon kestab 3-4 päeva Vedelik algul veres, siis rakuvaheruumis ja alles siis rakkudesse Vereplasma maht tuleb kiiresti taastada · Aitab keedusoola lisamine vedelikule Koormus ja kuumus · Jooksutreeningul üle 30 kraadise ilmaga Piirata mahtu kuni 30 70 min ehk (6-12 km) Aitab ennetada ülekuumenemise teket Joosta aeglasemalt kui muidu · Energiamaht, soojaproduktsioon Kehatemperatuuri tõus üle 40 kraadi on veelgi ohtlikum kui vedelikukaotus 3-4% · Harjutada varahommikul
mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? 21. Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude trahiide või hajussooneliste trahheesid? 22. Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Sest saarel katkenud juhtelemendid kuna need suuremad ja rõhk on suurem olnud. Kevadel hakkab saar neid taastama. 23. Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis?-0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud?rakkudes 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.suleb õhulõhed pooleldi,kaitseainete süntees. 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?Et vähendada veekadu ja on kõrgem veekasutusaktiivsus. 28
rõngassooneliste 19 Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude trahiide või hajussooneliste trahheesid? Hajusooneliste ? 20 Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Kasel on väiksemad trahhe läbimõõdud. Saarel on suuremad trahheed, mis jäätuvad kevadeks, kapillaarid on suletud 21 Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis? -0,8 22 Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud? Juhtsoontes, vakuoolides 23 Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks •õhulõhede kiire regulatsioon •õhulõhede osaline avatus •kaitseainete süntees 24 Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks •paks kutiikula ja õhulõhed sügavale •karvased või rullikeeranud lehed 25 Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?
mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? Rõngassooneliste 21. Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude traheiide või hajussooneliste trahheesid? Mööda hajussooneliste trahheesid 22. Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Sest saarel on juhteteed, mis suuremad ja suurema rõhu all ning mis võivad talvel katkeda. Kevadel hakkab saar neid taastama. 23. Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis? -0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud? Vakuoolides 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks Suleb pooleldi õhulõhed, sünteesib kaitseaineid, 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks! Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt? Et vähendada veekadu ja et oleks kõrgem veekasutusaktiivsus. 28
Prox toru rakkudes AH glutamiin metaboliseeritakse, et toota NH 4+ ja bikarbonaati - ammoniagenees. Rakusisene NH4+ läheb toru valendikku sek. akt. transpordiga (Na+/H+ vahetaja). Bikarbonaat transporditakse läbi basolatraalse plasmamembraani. Neeru ammoniagenees on võimendatud atsidoosi ajal ja on oluline neeru vastus happe liigsusele. Ülenevas jämedas osas valendiku NH4+ transporditakse rakuvaheruumi, samal ajal K+ läheb valendikku asemele – Na+K+2Cl- kotransporter apikaalis. Tekib rakuvaheruumis kõrge NH3/NH4+ tase. NH3 on polaarne molekul, lipiidne kaksikkiht on talle läbimatu. Esinevad ammooniumi NH4+ jaoks spetsiifilised transporterid – Rh glükoproteiinid. Need asuvad kogumisjuha rakkudes. Atsidoos mõjutab transporterite rohkust ja rakusisest jaotust. Lisaks toimub transport ka, terminal inner medullary collecting duct – NH4+ transporditakse K+ vastu läbi basolateraalse Na+K+ATPaasi. Üldiselt – enamik sekreteeritud NH3 tiitritakse sekreteeritud H+ga, et moodustada
• Puhkefaaside vaheldus – sügavpuhkefaasist üleminek sundpuhkefaasi - sageli sügavpuhkefaasi minek seotud fotoperioodiga ning selle kontrollmehhanismi väljalülitamiseks on vaja külma - süvapuhkefaas tavaliselt lehtede langemise perioodil (kestab 0-10 kraadi juures 30-60 päeva) Enamasti on külmakahjustused seotud vee külmumisega • Vee külmumine on eriti ohtlik raku sees (sõltub külmumise kiirusest) • Tavaliselt algab külmumine rakuvaheruumis, kus lahustunud aineid vähem. Edasine sõltub jahtumise kiirusest • Külmumisel raku veepotentsiaal langeb külmumata lahusesse jäänud osmootikumide kõrge sisalduse tõttu • Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess:
prootoneid sulgrakust välja. prootonATPaasi on vaja eelnevalt aktiveerida, seda teevad nt fototropiinid PHOT1 ja PHOT2, mõlemad on proteiinkinaasid ja valguse akseptorid ning autofosforüleerimise kaudu aktiveeriakse ATPaas. Turgori muutus õhulõhede avanemisega on tingitud seega valguse intensiivsuse kasvust, mis toimubki hommikuti, kui päike tõuseb. 31. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. Hommikul kasvab valguse intensiivsus ja taimede rakuvaheruumis on CO2 madalale langenud. CO2 madal kontsentratsioon on signaaliks PEP karboksülaasile. (vt eelmist). 32. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA-ga kaasneb Ca2+ ioonide kontsentratsiooni kasv rakkudes, mis aktiveerib Ca+2 sõltuvad proteiinkinaasid ja toimub autofosforüleerimine. See inhibeerib prootonATPaasi ja prootoneid ei saa sulgrakkudest välja pumbata. Avanevad SLAC S anioonsed kanalid ja Cl, malaat lähevad välja. Membraan depolariseerub (membraanipotensiaal muutub
kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid
annaabi.ee 
