Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke,
(steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid). Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile Viis, kuidas hormoon oma näärmest pärast vallandumist jõuab efektorrakule, millele toimet avaldab. a) Endokriinne transport – transport vere kaudu b) Parakriinne transport – toime läbi rakuvahelise ruumi kõrvalolevale rakule (para – kõrval) c) Neurokriinne transport – hormoon tekib närviraku kehas; osa närvirakke neurosekretoorsed (nii närvi kui ka näärme funktsioon); transporditakse piki aksonit d) Autokriinne transport – hormoon toimib samale rakule, mis teda sünteesib – mõjub iseendale. Mõju on tavaliselt pidurdav, läbi negatiivse tagasiside. Toimemehhanism efektorrakule
K+, Na+, Cl- on vastavalt -90 mV,+46 mV,-29mV. 93. Mis on aktsioonipotentsiaal? Kui rakud aktiviseeruvad, toimub membraanipotentsiaali lühiajaline muutumine. Potentsiaal läheneb nullile. Toimub tõus positiivses suunas ja mõneks ajaks ta ületab nulli tekib ülelöök kuni +30mV. Selle järel potentsiaal taastab esialgse suuruse. Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks. Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest. 94. Millised on ergastunud membraani mudelid? Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraani potentsiaalist lühiajaline kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+
107. Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga? Na-Ka-pump ühe ATPaasi molekuli energia arvel viib välja 3 Na+ ja toob rakku 2 K+, eemaldades ühe laengu. 108. Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus? K-iooni kanalid 109. Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on? Rahupotentsiaalid K+, Na+, Cl- on vastavalt 90mV, +46mV, -29mV 110. Mis on aktsioonipotentsiaal? Aktsiooni potentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisega. 111. Mis on erutuse aluseks? Impulsi levimine. Erutuse aluseks on membraani N-juhtivuse suurenemine (Na-sissevool). Membraani läbivust ioonidele leitakse Ohmi seaduse abil. Impulsi levimise kiirus on 20-30 m/s. 112. Ergastunud membraani mudelid. Hodgkin ja Huxley'i mudel 113. Mis toimub rakumembraanil ATPaasiga? Na ja K ioonide transport ja ATP energia väheneb 114. Milleks kulub ATPaasi energia?
Ebavõrdne ioonide jaotus membraani sise- ja välispinnal on tingitud Na/K pumbast ja ioonide difusioon läbi lekkekanalite – K+. Tsütoplasma ja ekstratsellulaarvedeliku vahel on elektriline /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 10 potenisaal. Membraani puhkepotensiaal on -70 kuni - 90 mV. MP on iseloomulik kõigile elusrakkudele. Ehk Na pump loob Na ja K-gradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel ja tekib membraanipotensiaal, mis on närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks. Intratsellulaarvedelikes on palju K+, ekstratsellulaarvedelikes on palju Na +, Cl-. 2. Erutuvate kudede mõiste. Närvi- ja lihaskude, mis on võimelised vastama ärritusele. Ärrituse toimel avanevad Na + (närvi- ja lihaskude) või Ca+ kanalid (endokriinnäärmetes). 3. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 3.1. Neuroni mõiste ja ehitus.
annaabi.ee 
