Myxococcus xanthus on graamnegatiivne mullabakter. Tänu ekstratsellulaarsetele hüdrolüütilistele ensüümidele on ta võimeline toiduks kasutama mittelahustuvat orgaanilist materjali. Ekstratsellulaarsete ensüümide kontsentratsioon tõuseb tänu rakupopulatsiooni suurele tihedusele ning see omakorda soodustab rakkude kasvu. Sellisel kollektiivsel toitumisel hakkavad rakud diferentseeruma ning moodustavad viljakeha (fruiting body). Viljakeha teket indutseerivad signaalid Rakutiheduse tõusuga jääb toitaineid (eeskätt aminohappeid) väheseks ja see on signaaliks viljakeha moodustumisele. Viljakeha on enamasti 0,2 mm kõrgune ning koosneb ligikaudu 100000-st rakust. Diferentseerumise algstaadiumil (esimese 4 tunni jooksul), kui rakkude kasv aeglustub ja rakutihedus on kõrge, rakud agregeeruvad. 12 tunni pärast hakkab tekkima elliptiline või ümar kuhil. 24-ks tunniks on osa rakke kuhilas diferentseerunud spoorideks, osa aga lüüsunud
Sporogeensete bakterite (Bacillus, Clostridium, Streptomyces, müksobakterid) spoorid on võimelised pikaajaliselt taluma ekstreemseid keskkonnatingimusi. Sõltuvalt organismist toimub sporulatsioonil kas individuaalsete rakkude etapiviisiline diferentseerumine spoorideks või kompleksne multitsellulaarne areng, kus spoorid arenevad ainult osadest rakkudest. Bacillus subtilis'e sporulatsioon Soodsates kasvutingimustes jagunevad B. subtilis'e rakud vegetatiivselt, kuid nälgimisel või suure rakutiheduse korral hakkavad järk-järgult toimuma morfoloogilised muutused. Rakud valmistuvad jagunema asümeetriliselt. Sporulatsioonil eristatakse erinevaid staadiume. Enne sporulatsiooniseptumi moodustumist (see koosneb 2-st membraanist, mille vahel on õhuke peptidoglükaani kiht) on rakud 0 I staadiumis. II staadiumis eristuvad bakterirakus 2 üksust suurem üksus, millest areneb emarakk, ja väiksem üksus, millest areneb spoor
annaabi.ee 
