Erald raku sisekesk väliskesk, kaitseb kahjulike mõjude eest ja ühend rakke omavah, toimub aine, energia ja info vahetusraku ja väliskesk vahel.. Ainete transport: 1)passiivne/2)aktiivne. 1)difusioon/osimoos(vesi,gaas,etanool).2) transportvalk- osal ainete transpordis, vajavad täiendavat energiat. Tsütoplasmavõrgustik - 1)sile ja 2)karedapinnaline- paiknevad sünteesivad organellid ribosoomid. 1)paiknevad ensüümid, mis osal lipiidide ja sahhariidide sünt. Kanduvad erin rakuosadesse. Ribosoomid - koos 2- osast. Mõlemad osad koos RNA ja valgu molekulidest. Kokkupanek rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude sünt. Ühe mRNA molekuliga seot ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid - 1 membraaniga ümbr põiekesed, lõhustatakse mitmeid aineid. Golgi kompleks - jõuab lõpule valkude töötl ning nende pakkimine sekreedipõitesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumemb uuendamises ja taimerakkudes rakukest mood. Mitokonder - raku varustamine energiaga
transpordib aineid, infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest 10. tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded- siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist( ja moodustunud ained liiguvad mõõda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgusti- seal paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, seetõttu näibki membraanistik kare 11. ribosoomide ülesanne- toimub valkude süntees 12. lüsosoomide ehitus ja ülesanded- ühekorde membraaniga õmbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid 13. Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded- koosneb üksteise kohal asetsevatest tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalikestest
mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. Ülesandeks on aine -ja infovahetus ja raku tervikuks sidumine Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem Jaguneb: siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid mistõttu näib membraanistik kare. Ribosoomid Kaheosaline Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest. 18-23 nanomeetri suurune ühes rakus on tuhandeid ribosoome Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub
reaktsioon. Nende valkude abil muutub raku talitus vastavalt välismõjutustele. Rakuorganellid Lisaks transpordile on raku tsütoplasmavõrgustik seotud mitmete ainevahtusprotsessidega. Missuguste omadustega on tsütoplasmavõrgustik? Eristatakse siledapinnalist- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustiku membraanil asuvad ensüümid, mis sünteesivad lipiide ja sahhariide. (mille tulemusena moodustunud aine liiguvad mööda võrgustikku rakuosadesse. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid, mis sünteesivad valke. Milline on ribosoomide ehitus ja ülesanne? Iga ribosoom koosneb kahest osast ja iga osa koosneb rRNAst ja valgu molekulist. (suurus 18-23 nm). Ühes rakus neid tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses, kust liiguvad läbi membraani pooride tsütoplasmasse ja kinnituvad seal tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomid sünteesivad valke. (valke sünteesitakse ainult ribosoomides)
ribosoomidest). Ülesanne: mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. 24.) Mis toimub siledapinnalise tsütoplasmavõrgustikul Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikevad ensüümid, mid võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsistenikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. 25.) Ribosoomi ehitus ja ülesanne Iga ribosoom (avastati 1953) on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomi suurus on vahemikus 18-23 nm. Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees
Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete ainevahetuslike protsessidega. MISSUGUSTE OMADUSTEDA ON TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK? Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paikn. valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesis selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE? Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub ribosoomide arv tuhandeteni. Riosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Ribosoomides toimub valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. Ühea mRNA molekuliga seot. ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks.
Eksotsütoosi puhul liigub vesiikul plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan liitub plasmamembraaniga." Tõene 21.Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused? a) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma, b) Osaleb lipiidide ja steroidide ainevahetuses ning raku detoksikatsiooniprotsessides → Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, c) Sorteerib endotsütootiliste põiekeste poolt rakku toodud materjali ja juhib need edasi erinevatesse rakuosadesse → Endosoom, d) Raku "jõujaam" → Mitokonder, e) Väike organell, milles toimub valgu süntees → Ribosoom, f) Raku ainevahetussaadustest moodustunud kindla kuju ja suuruseta liikumatu komponent → Inklusioon, g) Moodustavad ripsmetes ja viburites kimpe → Mikrotuubul, h) Moodustavad rakkude jagunemisel kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome → Tsentriool, i) Lamedatest põiekestest moodustunud organell, mis on oma nime
Lisaks transpordile on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. On olemas sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikestesüsteemi erinevatesse rakuosadesse. Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimatatakse polüsoomideks. Ka mõned suuremad rakuorganellid mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad
annaabi.ee 
