KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad) KÜLLASTUMATA rasvhapped on toa temperatuuril vedelad (taimsed rasvad õlid) Mida rohkemkaksiksidemeid, seda madalam sulamis temperatuur. PEA SABA Lipiidide funktsioonid (5tk + 1 seletusega) 1. Varuaine (naha all) 2. Soojusisolatsioon/dermoregulatsioon 3. Energeetiline energiarikkaim varuaine! 4. Regulatoorne (hormoonid) 5. Ehituslik (rakumembraanides) 6. Omega rasvhapped tervislikus, kuna organism neid ise ei sünteesi, kuid elutegevuseks vajab.
Näide 1: Glükoos Näide 2: Fruktoos 9. Oligosahhariidid (2 näidet) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Näide 1: Sahharoos Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides Halb - ladestub veresoonte seintesse, põhjustab veresoonte lupjumist Vajalik mõndade hormoonide ning D-vitamiini sünteesiks. 12. Transrasvhapped Tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
- maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt - OH-rühmad osalevad sisekeskkonna stabiilsuse säilitamisel - Karbonaat-ja fosfaatioonid tagavad ka vere ph säilimise, leidub ka luude koostises - Fosfaatrühmasid leidub nukleiinhapetes ja rakumembraanides - Kloriidioonid osalevad närviimpulsside tasakaalustamises - Ioodi leidub kilpnäärmes türosiinis, mõjutab närvisüsteemi stabiilsust ja kasvu. - Ioodi puudusel tekib struuma-see on silmaga nähtav haigus, silmade all kotid ja kael paistes Orgaanilised ained: · Organismide poolt toodetud orgaanilised molekulid on biomolekulid, · Eistatakse bioaktiivseid aineid, mis on orgaanilised ained, mis
Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3.liitrasvad (lihtrasv+muu ühend) glükolipiidid(rakumembraanides) fosfolipiidid 4.steroidid tsüklilised ühendid Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon 1g 38kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon nt fosfolipiid ja kolesterool rakumembraanis Varuaine funktsioon loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad) Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad
Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded Ensümaatiline– ensüümid vajalikud reaktsioonide kulgeks Ehituslik – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Transport – transportvalgud rakumembraanides; hemoglobiin Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed
selliselt liikumisvaegusele, samal ajal kui kiirus, jõu ja vastupidavustreening põhjustavad vastupidiselt nihke kiirest aeglaseks. Kui aga süüvida ülalmainitud muutuste põhjustesse, selgub, et stressihormoonide nagu kortisooli ja katehoolamiinide tase on liikumisvaeguse algfaasis kõrge. Samaaegselt muutustega müosiini raskete ahelate isovormilises kompositsioonis (need ongi lihaskiudude kontraktsiooniomaduste muutuste algpõhjuseks) muutub ka rakumembraanides kloriidkanalite (eelkõige kaltsiumi) seisund. Eelmainitud muutused lihaskiudude kontraktsiooniomadustes võivad olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need võivad lihaskius toimida kaltsiumi sensoritena ja muuta kaltsiumi signaali transkriptsiooni faktoreid aktiveerivaks. Aeglases lihases on puhkeolukorras tsütosooli kaltsiumi kontsentratsioon kõrgem moduleeritud mitmete signaalmolekulide poolt, nagu
Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid) koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ ) Varuaine ( talvine rasvakiht, seemnetes õli) Kaitseaine (nahaalune rasvakiht, siseelundite ümber olev rasvakiht jne) Lahusti (õlid lahustavad vitamiine - D, E jt) Ehitusmaterjal (fosfolipiidid rakumembraanides, vahad jt) Regulaatorained (D-vitamiin, hormoonid) Valgud ehk proteiinid Koosnevad C,H,O,N,P On polümeerid Valgud on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped Aminohapped Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohappe üldvalem Mõned aminohapped Peptiidsideme moodustumine Valgustruktuurid
kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid rakumembraanides olevad valgud annavad raku erinevatele membraanidele spetsiifilisi funktsioone PROKARÜOOTSED/EELTUUMSED RAKUD reeglina üherakulised organismid kaks peamist harju: bakterid ja arhed lihtsa struktuuriga, kuid suure biokeemilise variatsiooniga suur kohastumine erinevates elukeskkondades kiired paljunejad inimeses on rohkem bakterirakke kui omaenda rakke
P-P-P A ASSIMILATSIOON? (väiksest suuremaks) Denaturatsioon EI Replikatsioom JAH Polüpeptiidi moodustamine JAH Nukleotiidide ühinemine Jah Glükogeeni hüdrolüüs EI Vitamiinide teke JAH Makroergilised ühendid ...on energiarikkad ühendid mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ/mol energiat A A P--P--P Makroergiline sinde ATP kasutatakse aktiivseks transpordiks rakumembraanides, ainemolekulide sünteesid, lihasrakkude kontraktsioon, tsütoskeleti tööd GTP osaleb valkude sünteesil ATP GTP CTP UTP on vajalikud RNA sünteesil ATP, GTP, CTP, TTP on vajalikud DNA sõnteesil ATP + S S Pi + ADP ADP + Pi ATP 30kJ A P P P ''' ''' O Glükoosi lagundamine rukarüootses/päristuumses rakus ...ehk rakuhingamine
Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on peamiseks koostisosaks rakumembraanides. Lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki ja seetõttu on nad amfipaatsed ja tänu sellele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Steroolid on võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim on kolesterool, mida leidub loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide
LIPIIDID a) RASVAD- Kõige energiarikkamad b)ÕLID- taimsed õlid(rapsiõli), loomsed õlid(kalamaksaõli) c)VAHAD- Kaitseülessanne d)STEROIDID- Suguhormoonid, D-Vitamiin, Kolesterool-hea ja halb kolesterool, halb põhjustab ateroskeroosi) EI LAHUSTU VEES! Lipiidide ülessanded: a) energia varuained b) Temperatuuri säilitamine c)siseelundite kaitse(neerud Fosfolipiidid- on liitlipiidid, mida leidub meie rakumembraanides VALGUD e. PROTEIINID On on biopolümeerid,mille monomeerideks on aminohapped. Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks (Valgu molekul on pm nagu pärlikee, pärlid ongi aminohapped. Neid pärleid hoiavad koos keemilised sidemed mida nim. peptiidsidemeteks.)(20 aminohapet) Valgurikast toitu süües, hakkab maos toimuma seedimine.pepbtiitsidemed tuleb lõhkuda et vabaneksid üksikud aminohapped. Selleks toodab magu ensüümi nimega pepsiin
konfiguratsioonis. Trans-konfiguratsioonis on küllastumata rasvhapete ahelad sik-sak-kujuga ja seetõttu käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Rakumembraanide peamiseks koostisosaks on glütserofosfolipiidid, mis on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Levinuim sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikides loomsetes rakumembraanides. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, nt ergosterool, stigmasterool, jt. 2. Katsed 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide.
Sel ajal oli Maa alles tekkinud ning atmosfääris ega vees polnud hapnikku. Sel ajal oli arseen eluks hädavajalik element. Arseen on enamikule elusolenditest mürgine aine, kuigi Californias, Ameerika Ühendriikides, Sierra ja Nevada mäestiku lähedal paiknevas soolases järves nimega “Mono“ avastati bakter, mis areneb arseeni abil ehk nad ammutavad arseenist endale eluks vajalikku energiat. Mono järve voolab läbi põhjavee arseeni ja bakter suudab kasutada arseeni oma DNAs kui rakumembraanides. Arvati, et elu põhineb vaid süsinikul, vesinikul, lämmastikul, hapnikul, fosforil ja väävlil, kuigi see bakter suudab kasutada fosfori aseainena arseeni, mis muide on fosforiga väga sarnane. Bakterid sünteesivad endale orgaanilist ainet, kuigi nad tarvitavad fotosünteesi nagu rohelised taimed, ei tarvita nad fotosünteesi reaktsioonides hapnikku, vaid arseeni. Arvatakse, et see bakter on iidne mikroorganism. Peale seda avastust on leitud selliseid baktereid umbes paarkümmend liiki
ATP-aasid kasutavad transpordiks ATP energiat. ei moodusta poore, vaid ioonide liikumine läbi konformatsiooniliste muutuste. Põhjustavad elektrokeemilise gradiendi ja membraanipotensiaali tekke. 4 klassi: P-klassi pumbad: H+ pump taimede, seente, bakterite rakumembraanis; Na +/K+ pump kõrgemate eukarüootide rakumembraanis; H+/K+ pump imetajate kõhu telje-rakumembraanis; Ca2+ pump kõikide eukarüootide rakumembraanides. V-klassi prootonipumbad: taimede, pärmi, teiste seente vakuolaarsetes membraanides; loomarakkude endosomaalsetes ja lüsosomaalsetes membraanides; osteoklastide (teatud tüüpi luurakk) ja mõnede neerutorukeste rakkude plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate
peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure. Steroolide ehituslik alus on steraanituum ja nad on võimelised moodustama rasvhapetega estreid. Enam levinud loomne sterool on kolesterool, mida leidub paljudes loomsetes rakumembraanides ja mis tagab membraanide läbitavuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone, sapphappeid ja D-vitamiini. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõike lipiide iseloomustab see, et nad on lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti ausutumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates muust paberist tumedam
fotokeemilise aluse. Ta toimib ühtlasi antioksüdandina, tõkestades loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lükopeen ja -karoteen mängivad tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses valk konnektsiini ekspressiooni stimuleerimise tõttu (valk konnektsiin moodustab rakumembraanides aukliideseid, mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine). Ilona Juhanson, 123964YASB Puuduse korral tekivad nägemishäired, mis pikema aja vältel võivad lõppeda nägemisvõime kaotusega. Esineb immuunsüsteemihäireid nt kõrva- ja kuseteedenakkuste suhtes, hüperkeratoos. Lapseootel või rinnaga toitvate naiste puhul on A vitamiin oluline loote
biokeemiliste reaktsioonide kiirust organismis uridiinfosfaat (U) 2) Ehituslik funktsioon – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis 3) Transportfunktsioon – transportvalgud rakumembraanides; Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne hemoglobiin RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine HETEROTROOF Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne: energia toidus sisalduva orgaanilise aine 1) Informatsiooni-RNA e
Tähtsamad struktuure kujundavad valgud loomorganismis on kollageenid, elastiinid ja keratiinid, mis moodustavad põhilise osa side- ja kattekudedest ning seejuures enamiku kogu kehavalgust. 2. Ensüümivalke iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Need valgud moodustavad olulise osa metaboolselt aktiivsetes kudedes ja organites (maksas ja ajus). [ ...] 3. Transpordivalgud lokaliseeruvad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks rakendub hemoglobiin O2 transpordil, lipoproteiinid kannavad edasi rasvhappeid ja transferriinid rauaioone. 9 4. Kaitsevalgud (immunglobuliinid) moodustavad organismi kaitsemehhanismi infektsiooni ja insaviooni korral. 5. Depoovalgud ladestuvad mõnele spetsiifiliste ainete koostises leiduva raua deponeerimiseks maksas ja põrnas. Üldreeglina pole valkude deponeerimine
· a) AH2 + S + O2 ------> A + SO + H2O · b) S + O2 -------->SO2 Ensüümid: mono- või dioksügenaasid (türosinaas), protsessid toimuvad maksarakkudes ja neerupealsetes Vajalikud : sapphapete sünteesiks Steroidhormoonide sünteesiks Mürkide ja ravimite detoksikatsiooniks · Neljas hapniku kasutamise moodus on lipiidide peroksiidne oksüdatsioon, mis toimub rakumembraanides ( mitakondrite membraanid, endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomimembraanid). Produktideks on hüdroperoksiidid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, epoksiidid. Selle protsessi füsioloogiline roll on tõenäoselt membraanide uuenemine ja läbilaskvuse tagamine Osavõtvad radikaalid on väga aktiivsed ja võivad lipiidid täielikult lagundada rakk hukkub. Fagotsüteerivates rakkudes kasutatakse mikroobide hävitamiseks
väetistena, et taim kasvaks jne. Õhumasside liikumine on see mis on see mis viib kiiresti teda ühest kohast teise, ei pruugi olla kõige suurem korstna juures, oleneb kuhu tuul viib. Nitrifikatsioon protsess, mille käigus bakter muudab lämmastiku taimdele nitraatideks.Ilma nende bakteriteta lämmastikuringe ei toimi. Joonis: Fosforiringe Varud peamiselt kivimites Fosfor on: Oluline komponent nukleiinhapetes Oluline komponendid rakumembraanides Vääveliringe Veekogudes sulfaadidena, atmosfääris vääveloksiididena. Hästi palju väävlit tuleb kivisöe põletamisest. Kaevandamine on ohtlik, inimesele tekitab haigusi, kannatusi. Nt linnas London ja Los Angeles on justkui kausis, kuna see mürgine väävel koguneb kausi põhja, kus siis inimesed elavadki ja seda nimetatakse Londoni sudu jne. Ka tavaline vihmavesi on happeline ja must, kuna see tuleb läbi nende aine kihtide ja on mürgine
süsteemist N-ringe Lämmastikuringe Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: - Oluline element aminohapetes (valkudes) - Oluline element nukleiinhapetes (RNA, DNA) - Sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides - Oluline bakteriaalses ainevahetuses P-ringe Fosforiringe Varud peamiselt kivimites Fosfor on: - Oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) - Oluline komponent rakumembraanides - Oluline komponent luudes ja hammastes - Osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana S-ringe Väävliringe Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveldioksiid (SO2), H2S Väävel on: - Oluline komponent mitmetes aminohapetes - Osaline bakteriaalses ainevahetuses
Ainult valgulise ehitusega nahatekides on: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad jne. Transpordifunktsioon membraanides on valgulised trantsportijad, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Hemoglobiin transpordib hapnikku. Retseptorfunktsioon rakumembraanis olevad mõningad valgud edastavad väliskekskkonna infot raku sisemusse.retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides (toidu maitse tundmine). Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. Nt. Insuliin Kaitsefunktsioon inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaanilsite ühendite vastu moodustuvad antikehad. Verehüübimisvalgud. Liikumisfunktsioon liikumine seisneb selles, et valgul on võime muuta on struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (kontraktsioonivalgud). Kõige tuntumad on lihavalgud
4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse inimorganismis triglütseriididena. Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Selgitage. Lipiidide metabolism rahuldab umbes 30% organismi päevasest energiavarust. Rasvhapete täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat, samal ajal kui süsivesikud ja rasvad annavad 4 kcal/g. Rasvhapped on võrreldes süsivesikute ja valkudega enam redutseeritud. Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett)
Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne. Kolesterooli liia korral võivad veresooned muutuda hapraks, suureneb infarkti oht. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, küll aga loomsed. Nendest on kolesteroolirikkamad muna, aju, neerud, maks, või, juust, vähid, krabid
Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3- Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE · Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE · Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on: oluline komponent mitmetes aminohapetes osaline bakteriaalses ainevahetuses BIOLOOGILINE RINGE Glükoosi molekuli lagundamine
-) Ensümaatiline ehk katalüütiline funktsioon Ensüümid kindlustavad biokeemiliste reaktsioonide kulgemise organismides. Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud. -) Geeniregulatoorne funktsioon Valgud (histoonid) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonil. -) Bioregulatoorne funktsioon Osad hormoonid on valgud. N: kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetust. Insuliinipuudus toob kaasa suhkruhaiguse tekke. -) Transpordifunktsioon Rakumembraanides olevad kandjad (transportijad) on valgud. Hemoglobiin on valk, mis tagab O2 (ja osaliselt ka CO2 transpordi). -) Struktuurne funktsioon Küüned, juuksed, karvad, suled jms koosnevad keratiinist. Keratiin ise on valk (Sõrad, kõõlused viiruse kapsiidid jms koosnevad ka valgust). -) Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse teostatud antikehade poole, b) passiivne kaitse teostatud nahavalkude, lambavilla, kilpide, ogade jne poolt.
Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3- Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on: oluline komponent mitmetes aminohapetes osaline bakteriaalses ainevahetuses BIOLOOGILINE RINGE Glükoosi molekuli lagundamine
3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 → 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 → NH3 Nitrifikatsioon NH3 → NO2- ja NO2- → NO3- Denitrifikatsioon NO3- → NO2- → NO → N2O → N2 FOSFORIRINGE Varud peamiselt kivimites Fosfor on: – oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) – oluline komponent rakumembraanides – oluline komponent luudes ja hammastes – osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on: – oluline komponent mitmetes aminohapetes – osaline bakteriaalses ainevahetuses BIOLOOGILINE RINGE Glükoosi molekuli lagundamine
transpordi, transferriin transpordib rauaioone jne. 2.5. Retseptorfunktsioon Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse - sellest seisneb valkude retseptorfunktsioon. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakeste suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Nii näiteks aitavad keele limaskesta retseptorvalgud meil toidu maitset tunda. 2.6. Regulatoorne funktsioon Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub näiteks vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Bioregulatoorse funktsiooni all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. 2.7. Kaitsefunktsioon
· Ehituslik funktsioon Rakuorganellides Küünised Karvad Kabjad Sõrad Suled · Kaitsefunktsioon Antikehad · Regulatoorne funktsioon Valgulised hormoonid Insuliin · Liikumisfunktsioon Lihasrakkudes Kontraktsioonilihased · Transportfunktsioon Bioloogia Page 8 · Transportfunktsioon Veres Hemoglobiin Albumiin Rakumembraanides · Retseptorfunktsioon Rakumembreaanis on retseptor, mis valid, mida lasta raku sisse. · Energeetiline Bioloogia Page 9 Nukleiinhapped 21. september 2009. a. 13:59 Bioloogia Page 10 DNA 21. september 2009. a. 13:59 Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis
Denaturatsioon kui valk kaotab 2 või 3-järku struktuuri keemiliste sidemete katkemise tõttu. (temperatuuri, UV kiirguse jm mõjul) Peptiidside ei katke! Seega esimest järku struktuur püsib! Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded: 1. Biokeemiliste reaktsioonide kiiruse reguleerimine ensüümid. 2. Ehituslik funktsioon kuuluvad rakuorganellide koostisesse. 3. Transpordi funktsioon transportvalgud rakumembraanides. 4. Retseptorfunktsioon membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast. 5. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid (insuliin). 6. Kaitsefunktsioon antikehad. HIV viirus mõjub nii, et antikehade teke veres lakkab. 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. Energeetiline funktsioon lagundades annavad energiat 17,6 kJ/g.
· TERAVILI MUNADEGA o Riis, kaer, nisu, oder, tatar, hirss munad Tatrajahupannkoogid munadega · KARTULID MUNADE VÕI PIIMAGA o Kartulid munad, piim, jogurt, juust, kohupiim Kartulid kohupiimaga Kartulid juustuga Spordiga tegeleja valguvajadus on suurenenud · lihaste areng jõutreeningu foonil · vastupidavustreeningul esinevad muutused rakumembraanides, ensüümides, hormoonides ja lihaskiududes · toidu aminohappeline koostis tähtis ka energeetikas · igapäevane valguvajadus on 0,8 1,0 g/kg kohta, kuid sportlastel on kõrgemad normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained
Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja
sooltraktis, pidurdub enterotsüütide oksüdatiivse stressi ja hävimise tagajärjel toitainete imendumine seedetraktis. · Rakumembraanil: Et muuhulgas halveneb ka antioksüdantiliste omadustega vitamiinide E ja C ning karotinoidide imendumine, tekib nende puudus kudedes. Kui järgnevat kumuleerub märklaudkudedesse mükotoksiin või selle aktiivne metaboliit ja antioksüdant-prooksüdant tasakaal on häiritud, genereerib mükotoksiin rakumembraanides vabu radikaale, muutes nii rakumembraani aminohappelist koostist ja toimub polüküllastumata rasvhapete pika ahela peroksüdatsioon, sellega kahjustuvad membraani retseptoreid, häirub signaali liikumine ja membraaniga seotud ensüümide aktiivsus, rakumembraani permeaablus, plastilisus jt funktsioonid kahjustuvad. Rakk hävib või kahjustub. · Raku sisemuses: Rakumembraani funktsioonide häirumise tõttu tekib pidurduv toime DNA, RNA ja proteiini sünteesile.
hüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REM-und Endogeensed kannabinoidid: anandamiid vs 2-AG · Eelmolekul: N-a-PEA vs diatsüülglütserool & 1-lüso-fosfatidüülkoliin · Sünteesivad ensüümid: fosfolipaas D vs fosfolipaas C & diatsüülglütserooli lipaas · Lagundav ensüüm: mõlemal juhul rasvhapete amiidhüdrolaas! Anandamiidi inaktiveerimine: neuronite & gliia rakumembraanides on suure afiinsusega transportsüsteem, pärast internaliseerimist hüdrolüüsub rasvhapete amiidhüdrolaasi mõjul. Füsioloogilised süsteemid, mida mõjustavad endogeensed kannabinoidid · Söögiisu & toitumine · Vererõhk · Peaaju verevarustus · Seedesüsteem · Iiveldus & oksendamine· Immuunsüsteem · Põletik · Mälu · Meeleolu
maksarakkude peroksüsoomides rasvhapete oksüdatsiooni ensüümide süntees. Peroksümaalse B- OX(rasvhappe oksüdeerumise) mõte on: 1) tekitada väga pikkade ahelatega rasvhapetest lühemaid hõlpsasti edasi lõhustuvaid rasvhappeid; 2) osaleda rasvhapete liigsuse likvideerimises tootes samal ajal ATPd; 3) lühendada sapphapete formeerumiseks kolesteriidi rasvhappeahelat. Arahhidoonhape on omega 6 rasvhape, loomse päritoluga. Arahhidoonhapet talletatakse rakumembraanides ning tema ülesanne on saata signaale muutusteks juhul, kui tegemist on lihaskahjustustega. Arahhidoonhape on väga oluliselt seotud valgusünteesimise protsessis ning lihashüpertoofias peale treeninguid. Arahhidoonhape samuti võimendab IGF-1 (Insulin-Like Growth Factor) signaalide saatmist, parandab keha lihasmassi taastumist. Samuti suurendab Arahhidoonhape lämmastik oksiidi (NO) tootlikkust lihastes.
muunpuudulikkuse stindroom, mida p6hjustab
viirus HIV (vt. joon. 6.23.). HIV toimel lakkab
(ci'seie ainetena, sest
:-*ud esinevad ka inimese meeleorganite epi- inimese vere rakkudes (ltimfotstiiitides) anti-
r era.nikke biokeemilisi
toe a
Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4.)Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused: Prokarüootidel on organelle vähe või puuduvad üldse. Eukarüoodil on tuum, mitokonder, kloroplast. Prokarüoodil puudub tuum, eukarüoodil on olemas. Ehituslikud erinevused rakumembraanides. Eukarüoodil esineb mitoos ning meioos, kuid prokarüoodil puudub. Prokarüoodi metabolism on aeroobne ja anaeroobne, kuid eukarüoodi metabolism on ainult aeroobne. 5.)Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi: Arvatakse, et arhed on suhteliselt sarnased oma 3-4 miljardit aastat tagasi Maal elanud esivanematele, nad on aeglaselt evolutsioneerunud. 6.)Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi: Tänapäevased eukarüootsed rakud on endosümbioosi tulemus
Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja
annaabi.ee 
