ELUSLOODUS
Sigimine: liitsugulised. Suguta (pungumine) ja suguline.
Muu: koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab
pidevalt liikuma vesi.
Näited: jõekäsn, järvekäsn, pesukäsn, veenusekorv (klaaskäsn).
AINUÕÕSSED
Keha on kotikujuline. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist
kehasein. Kõrverakud enesekaitseks ja saagi püüdmiseks. Osa
elab kolooniatena.
Elupaik: magevees ja meredes.
Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid.
Toes: rakukihtidevaheline sültjas mass või lubiainest toes.
Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel
jätketega ühendatud.
Seedimine: toimub kehaõõnes
Sigimine: lahksugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Osal
liikidel vaheldub polüübi- ja meduusistaadium.
Muu: koed olemas, organid pole eristunud.
Näited: hüdra, meririst, korallid, meriroosid.
1.
48
LAMEUSSID
Keha on lame. Osal liikidel pikk ja lüliline