Rootsi aeg eestis
Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses
kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal
kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade
pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust.
Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja
rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle
minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas
maakündmist, viljakoristust.
Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu. Näiteks kevadine viljakülv, heinategu,
viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks