MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka maagaasis, tõhtedes, Rn tekib maakoores radioaktiivsel lagunemisel, omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta, vees lahustamatud, rn on radioaktiivne ja kõige raskem lihtgaas, he kõige
lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop. Plaatina: Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks.
protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Etanool Valem: CH3CH2OH
· heksahüdroksokromaat(III) 5. Volframin kasutusalad · Kuni 50% volframist kasutatakse · vääristeraste (peam. tööriistateraste) tootmisel · - eriti kiirlõiketerased (8 - 20% W) · (säilitavad kõvaduse 1000 - 1100 C juures) · 35 - 45% W toodangust kasutatakse karbiidina WC · (kõvasulamid : 85 - 95% WC + 5 - 15% Co) : · lõike- ja puurimisinstrumendid · W sulameid teiste metallidega · kasutatakse lennunduses ja raketitehnikas · elektrotehnikas (elektrilampide hõõgniidid, katoodid jm) · röntgenitehnikas jm · W - elektroodid Langmuiri monovesinikpõletites (leek 4000 C) · kaitseekraanid radioakt kiirguse vastu (sulam W - Cu - Ni) · Väga vastupidavad sulamid : · W - Ru - Co - B (täitesulepea suleotsad) · W - Ta - Hf (reakt-mootorite põlemiskambrid) 6. Vanaadiumirühma iseloomustus · Elementide o.-a. -I ... V · püsivaim ja tüüpilisim V · (-I ja 0 - peam. karbonüülühendites,
liikumist. Tulemusena tekib sulam suure tugevuse (Rm 2000 N/mm2) ja sitkusega (KCU0,5 MJ/m2). Voolavuspiiri poolest ületavad martensiitvananevad terased kõik konstruktsiooniterased (R P0,2 1200 N/mm2), on väga tehnoloogilised: suure läbikarastuvusega, hea keevitatavusega, kergesti deformeeritavad. Nende iseärasuseks on suur tugevus koos anomaalselt kõrge sitkusega. Vaatamata kallidusele kasutatakse neid kõige vastutusrikkamates töötingimustes: lennuki- ja raketitehnikas, tõstetranspordis jne. Metastabiilsed austeniitterased (tripterased) on uus teraste liik, kus kasutatakse spetsiifilist tugevdamise mehhanismi - deformatsioonkarastust. Selleks kesksüsinikusisaldusega (0,25-0,30 %C) terased suure nikli- ja mangaanisisaldusega karastatakse temperatuurilt 1000-1100 0C, mille tulemusena moodustub austeniitne struktuur suure sitkusega. Karastamisel austeniit kaotab osa selles olevast süsinikust ja legeerelementidest, millest tekivad karbiidid