Sõda kurnas NSVL-i poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt.Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele. Kuuba raketikriis NSV Liit viis salaja oma raketid(tuuma), ameeriklased avastasid selle, kuulutasid kontrolljoone merel. Kennedy nõudis lisaks raketibaaside likvideermist, Hrustsov andis lõpuks järele, NSVL tunnustas kontrolljoont, raketibaasid likvideeriti, USA ei tohtinud teha katset Kuubat vallutada, Castro reziim jäi püsima.
ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele väga halvasti, näitas, et sotsialism on vangla. · Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus.
Raamatus on juttu et 2 seersanti, Hans Keerastik ja tema kaaslane seersant Kukk saadetakse Nõukogude tagalasse luureinfot koguma CIA poolt.Kaasa anti neile portatiivne raadiojaam info edastamiseks luureorganitele, hunnik raha toidu ja auto ostuks ja käsirelvad enesekaitseks. Nad pidid olema äärmiselt ettevaatlikud, et end mitte välja anda vene miilitsatele, kuid siiski kippusid nad liiga kõvasti rääkima sobimatutes kohtades. Venemaale raketibaaside otsingule minnes jäid nad lõpuks Moskvas peatudes vahele. Üks geoloog kellega nad Moskva rongis tutvusid kaebas miilitsale et need 2 inimest tüütavad teda, miilits tuli juurde ja nõudis nende dokumente ja palus jaoskonda kaasa tulla, kaasatulemise asemel nad aga panid jooksu. Sellest peale Keerastik ei tea oma kaaslasest mitte kui midagi, ise ta sai põgenema ja jättis peale seda luuraja ameti maha ning hakkas rohkem raamatuid lugema ja ta huvialaks sai ajalugu
suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi. 1961 üritasid USA poolt varustatud Castro vaenlased viimase reziimiga võitlust alustada, kuid edutult. Hrustsov ärritus ja asus Kuubale paigaldama võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline tuumasõjaohu nädal, kuid Moskva andis järele tunnustades kontrolljoont ja lubas raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks
Müürist sai külma sõja sümbol. 4) Kuuba kriis 1959. aastal tuli Kuubal võimule revolutsionäär Fidel Castro. Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi. Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid. Hruštšov asus Kuubal rakette paigaldama. Ameerika president Kennedy teavitas sellst kogu maailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964.
ajakirjandus neid sündmusi lihtsalt ei kajastanud ja nõukogude inimesed jätkasid sel äreval ajal rahulikult oma igapäevaelu toiminguid. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui Nõukogude Liit viiks vastutasuna ära raketid Kuubalt. Hrustsov andis omalt poolt märku, et kriisil võib tõepoolest olla diplomaatiline lahendus: Nõukogude Liit viiks ründerelvad Kuubalt, kui USA lubab avalikult, et ei tungi tulevikus Kuubale. 27. oktoober. Kriisi kõrghetk.
Kuubale lähenemist. Kuid USA ja tema liitlastele tegd muret Nõukogude laevu saatvad allveelaevad. USA-s sellepeale aga kõrgendati sõjalist valmidust, mis oli kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoobril aga pakkus ÜRO välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi, põhjendusega, et Nõukogude Liit võiks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei taksita raketibaaside valmisehitamist ja vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina aga lootis Kennedy pakkuda võimalustviia USA raketid Türgist välja, seljuhul, kui Nõukogude Liit viiks vastutasuna ära oma raketid Kuubalt. Kuid Türgis asuvate rakettide väljaviimist oli Kennedy juba varemgi kaalunud, sest allveelaevadelt allveelaevadelt tulistatavad ballistilised raketid olid võimelised pakkuma sama löögiulatust, ent olid raskemini avastatavad ja suurema hävitusjõuga. Samas andis Hrustsov
Maareform, tootmiskooperatiivid. 1961. a jaanuaris katkestas USA Kuubaga diplomaatilised sidemed; samal aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro reziimiga, kuid katse ebaõnnestus. Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hrustsov), kes ostab Kuubalt suhkrut. 1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis raketibaaside likvideerimist; USA-poolne karantiin Kuuba ümber. USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse, NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Tuumarelva katsetuste piiramise leping! Lõpuks NSVL likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada; Castro reziim jäi püsima. Sõda oli ära hoitud eelkõige tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kriisi
kuulutas välja majandusblokaadi. USA üritas alustada Castroga võitlust, kuid see ebaõnnestus. Sellest tiivustatud Hrustsov läks välja ohtlikule avantuüürile, asudes Kuubale paigaldama rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja Kennedy teavitas kogu maailma sellest. Ta kuulutas ühtlasi välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, milles kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hrustsov andis alla, muidu oleks USA rünnanud. Likvideeriti raketibaasid ja tunnustati kontrolljoont. Tuumarelvakatseutuste piiramine (1963) See ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastusmist piirata, sellele mingisugunegi piir seada. Kennedy mõrv (1963) Mõrvariks kuulutati tühine pahempoolitseja Lee H
1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilised suhted. Toimus sotsialistlik revolutsioon.Hrustsov lubas Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase ja nõudus ka veel raketibaaside likvideerimist. Hrustsovil kästi täita nõudmisi või muidu Ameerika tõesti ründab. NSV Liit tuunustas kontrolljoont ja lasi raketid likvideerida. Vastutasuks lubati Castro reziimil püsima jääda. Sõda oli ära hoitud tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. 3.USA ei suutnud võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääs, sest.. Saigoni(Lõ-Vietnami pealinn) reziim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu.
mahajäänud mürkkemikaalid; · jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse; · raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003) Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust. Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus. (Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett;
Kõrgendati sõjalist valmidust ja mindi üle sõjalisele valmidusele DEFCON 2, mis on kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoober. ÜRO pakkus välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi põhjendusega, et NL võinuks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kella viiesel EX-COMM koosolekul ütles CIA direktor John McCone, et osa rakette on stardivalmis. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui NL viiks vastutasuna raketid Kuubalt. 27. oktoober. Kriisi kõrghetk. Kuuba kohal lasti alla üks U-2, teine U-2 lennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu NLi õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu MiG hävitajat. Eksinud lendur jõudis enne kokkupuudet hävitajatega NLi õhuruumist väljuda. Valgesse majja saabus NLi
Castro natsionaliseeris ameeriklaste kui ka kohalike ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. 1961. a saatsid Ühendriigid Kuubale pagulased, kes jäeti pidama seal ebaõiglast sõda ilma igasuguse abita. Ameerika jäi häbisse. Järgmisena asus NSV juht N. Hrustsov paigaldama Kuubale keskmaarakette, kuid sellest saadi teada ning president Kennedy teavitas 1962. a maailma raketiohust ning peatas laevaliikluse. Kennedy nõudis raketibaaside kõrvaldamist. Toimus vastastikune pidev ähvardamine, kumbki ei tahtnud järele anda. Kuid siiski andis esimesena Moskva järele. Vastutasuks lubas USA, et Castro reziim jääb püsima. 7. Vietnami sõda 1964- 1973 Kuuba kriisiga oli USA enam-vähem edukalt toime tulnud, kuid Vietnami sõjas kukkus täielikult läbi. 1954. Vietnami jagunemine kaheks -> NSVL, Hiina mõju all olev Põhja- Vietnam; USA mõju all olev Lõuna- Vietnam.
Käik: *USA ei ostnud Kuubalt suhkrut *Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted *kuulutas Kuubas sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975 Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis
kehtestas hoopis diktatuuri. Likvideeriti suurmaavaldus, pahempoolsed ümberkorraldused. USAga suhted halvenesid. USA ei ostnud enab Kuuba suhtkrut, kuid NSVL ostis selle ise ära. Sotsialistlik revolutsioon. Washington kuulutas välja majandusblokaadi. USA toetusel üritati Castrot kukutada, kuid ebaõnnestuti. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette. Kennedy teavitas 1962. aastal sellest kogu maailma, kehtestas merel mingi piiri, kust ta kellelgi üle sõita ei lase ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Nädal aega pinget. NSVLi ähvardati sõjaga. Castro reziimil lasti jääda püsima. Vietnami sõda. 1954. jagunes Vietnam kaheks: NSVLi ja Hiina toetused P-Vietnam ja USA toetusel L-Vietnam. 1957. algas partisanisõda L-Vietnamis, sest seal oli tegu diktaatoriliku ja ebademokraatliku värgiga(soodustas kommuniste..) Punapartisanid ehk vietkongid. P- Vietnami hakati ametlikult pommitama alles 1964.Kardeti, et kui kommunistid lubada
Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja maj.blokaadi. 1961.a üritasid Castro vaenlased alustada võitlust Castro reziimiga, kuid ebaõnnestunult. Am oli häbistatud. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakettte, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Rakettide paigaldamine sai aerofotodelt Am teatavaks Kennedy teavitas 22.okt 1962 kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, lisaks nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Moskva andis järele tunnustas kontrolljoont, likvideeris raketibaasid. Vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada, st Castro reziimi püsimajäämist. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. VIETNAMI SÕDA Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda oli täielik läbikukkumine, ilmselt suurim kogu külma sõja ajal. 1954
aastal) 1959. Aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Castro tahtis kehtestada omaenda diktatuuri. Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL. Hrustsov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hrustsov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma, partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn
enam Kuuba käest suhkrut, mis võib riigile surmava hoovi anda kuid NSV Liit lubab suhkru ise ära osta USA lähedusse tekib N. Liidu satelliit riik. USA kuulutab Kuubale välja majandusblokaadi. Hrustsov toob Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega raketid, mis võimuks hävitada suurema osa USA-st. USA saav areofotodelt rakettide olemasolust teada ning J.F.Kennedy kehtestab merele kontrolljoone (22.oktoober 1962), millest ei lasta ühelgi laeval edasi sõita ja nõuab raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab... Hrustsov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi Kuubat vallutada. Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam, nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis 1957.a algab partisanisõda (vietkongid)
olevatesse punkritesse ja ladudesse, mis asusid rakettidest ja lennukitest parajas kauguses, nii et sõja ajal võis nad kiiresti paika panna. Kõik polnud veel kaugeltki valmis. Kindral Plijev, kes põdes neeruhaigust ning võttis külalised kindralstaabist seetõttu hapu näoga vastu, kandis ette, et rakettide paigaldamine jääb graafikust maha. Peagi aga saabus veel halvem uudis: samal päeval, kui Gribkov kohale jõudis, oli ameeriklaste U-2 lennanud karistamatult üle raketibaaside. 11 Hrustsovi kukutamine võimult Märtsi alguses 1964. aastal hakkas ülemnõukogu juhataja Leonid Breznev arutama kolleegidega Hrustsovi kõrvaldamist võimult. Breznevil oleks olnud lihtne Hrustsov lasta arreteerida ajal mil Hrustsov tuli tagasi Skandinaavia reisilt. Selle asemel kulutas ta aega Keskkomitee liikmete mõjutamiseks, et need toetaks Hrustsovi väljatõrjumist. Breznevile anti
maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st, kusjuures ise kinnitas valelikult, et tegemist pole ründerelvadega. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas USA, et ta ei tee katset Kuubat vallutada, see tähendas Castro režiimi püsimajäämist. Kuid sõda oli ikkagi ära hoitud ja seda
o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi o Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada o Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas Vietnami sõda 1955-1975
Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele.
annaabi.ee 
