teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history.com/images/media/slideshow/cuban-missile-crisis/missile-launch-site-in-cuba.jpg Kuuba kriis oli üks Külma sõja aegseid suuremaid vastasseise Kriisi käigus jõudis Külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule
liikumist Kuuba suunas, kuid 25. oktoobril andis Hruštšov üllatuslikult laevadele korralduse tagasi pöörduda. Ilmselt ei pidanud ta närvid vastu ja Moskva tegi esimese järeleandmise. 27. oktoobril tulistati üks USA lennuk, mis Kuuba kohal luurelennul oli, alla. Moskvaga seda sammu eelnevalt ei kooskõlastatud. Lennuki piloot hukkus. USA kindralid nõudsid koheseid vastumeetmeid ja presidendil oli raske neid tagasi hoida. Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni
tugevnes Lähis- Idas Kuuba kriis 1962 Kuuba, NSVL – USA Fidel Castro Hruštšov lasi võimutulek ja Kuubale paigaldada režiim raketibaase, mis võinuks suure osa USA hävitada, Kennedy kuulutas välja merel kontrolljoone,
jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid. IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb peamiselt soojenevatest tähtedest, mis pole veel piisavalt kuumad, et olla silmaga nähtavad. Luuresatelliidid Mitmed riigid on võtnud kasutusele satelliite, mis jälgivad teiste riikide maavägesid, tanke, Click to edit Master text styles raketibaase, lennukeid ning sõjalaevu. Tavaliselt on need salajased satelliidid, mille puhul ei taheta, et tavalised inimesed ning eriti teised riigid nende olemasolust ja võimetest aimu saaks. Mõned sidesatelliidid ongi vaid sõjalise otstarbega. Nende ülesandeks on edastada salajasi kodeeritud Second level sõnumeid sõjalaevadele, lennukitele, allveelaevadele ja kaitsekeskustele
piirkonnas ja selle Briti koloniaalvõimu purustamine. nõrgenemine. ÜRO, NSVL ja USA sõjategevust tauniv otsus. Kuuba NSV Liidu ja USA vahel Kriis vaibus 28. raketikriis valitsenud pingeline oktoobril, kui NSV 1962 sügis vastasseis, mille põhjustas Liit nõustus NSV Liidu raketibaase tuumarakettide Kuubale paigu likvideerima ja tamine. 22. oktoobril tuumarelvi Kuubalt kuulutas USA ära viima. välja mereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale. Vietnami USA sekkus Vietnami USAs sõjavastane sõda kodusõtta Lõuna poolel. protestiliikumine.
NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis. Suessi kriis 1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja talle ei antud selle jaoks raha
asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas Kuubale, sest Ameerika türki. 22. oktoobril kuulutas USA välja Kariibimereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale ning sellepärast kutsuvad venelased seda Kariibi kriisiks. Kriis vaibus rahumeelselt 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Ameerika kohustus ära jätma Kuuba vastased projektid ning pidi ära tooma oma raketid Türgist ja Itaaliast. 1963 NL, USA ja Suurbritannia allkirjastasid Moskva kokkuleppe. Esimene dokument tuuma maharelvastamiseks. Selle kokkuleppega keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris, maa peal ja vee all. Lubatud ainult maaalused katsetused, sest siis kõige väiksem reostus. John F Kennedy- USA president
turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega, pidi olema sõjavalmidus. Lõpuks Hrustsov tunnistab seda piiri. USA ja NKL leppisid kokku, kui NKL koristab oma baasid siis jääb Castro võimule ja Türgis, Kreekas vähendatakse ÜRO vägesid. Mõlemad pooled nõustusid. · Tagajärjed: Reaalne sõjapuhkemise oht
Seda konflikti nimetati külmaks sõjaks. Õhus rippus tuumasõja oht. 1963. aastal saatsid ameeriklased teele seeria Vela Hotel ehk ,,vahimees" satelliite, mille pardale paigutatud mõõteriistad registreerisid suuremaid plahvatusi ning jälgisid tuumakatsetusi. Samal ajal hakkasid venelased ehitama Kosmos satelliite, mis jälgisid raadiosignaale kogu maailmas. Sellest ajast peale on mitmed riigid võtnud kasutusele satelliite, mis jälgivad teiste riikide maavägesid, tanke, raketibaase, lennukeid ning sõjalaevu. Tavaliselt on need salajased satelliidid, mille puhul ei taheta, et tavalised inimesed ning eriti teised riigid nende olemasolust ja võimetest aimu saaks. Mõned maad väidavad, et neil pole salajasi satelliite või nimetavad neid lihtsalt vaatlussatelliitideks. Suurem osa luuresatelliitidest liigub elliptiliselt või madalorbiidil, mis sobib vaatluseks paremini.
· oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani · vastukäiguna blokeerisid Ühendriigid Kuuba, et takistada Nõukogude rakettide saarele toimetamist · arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis. Tundus, et iga hetk võivad Nõukogude laevad üritada blokaadist läbi murda või USA pommitajad asuvad raketibaase Kuubal hävitama. Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailmasõja vahetu puhkemise võimalusega · viimasel hetkel jõuti kompromissini. Pärast ärevat nädalat andis Hrustsov järele ja kutsus oma laevad tagasi. NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA lubas, et ei ründa Kuubat ega püüa jõuga sealset kommunistlikku reziimi kukutada · jahmatus sellest, et tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida, sundis sisse seadma
annaabi.ee 
