hi pinnasekihi paksus, n vaia poolt läbivate pinnasekihtide arv qb pinnase erivastupanu vaia otsa all, otsustavat rolli. Ainult pinnase passiivsurvega normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, qsi vaia külje erivastupanu, kinnitatud seina nimetatakse konsoolseinaks (a). kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide qb ja qsi väärtused on toodud tabelites ja sõltuvad Seina toetavad tõmbid võivad olla kinnitatud jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. vaia otsa sügavusest maapinnast, pinnase plaadiga (b), spetsiaalsete pinnaseankrutega (c Momentide suhte puhul taandub R välja ja nimetusest ja savipinnase voolavusarvust või d) või nn vaiapukiga (e)
pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu 6 cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet i=n ( N tan + c l ) i i ii F = i=1 i=n T
ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. (Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja) Vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet.(Juhul, kui F>=1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks püsiv. Teistsuguse raadiusega lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1.
Kõik need jõud on tasakaalu lihkepinna tsentri suhtes, tuleb iga lõigu kaal leida seosest, kus seina ja pinnase vahel ei ole reaalne, siis osas, kus ...seinale pinnase poolt lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud A1i on veepinnast kõrgemale jäävate pinnasekihtide pind lõigu ulatuses mingit jõudu ei mõju. Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide ja A2i veepinna alla jäävate pinnasekihtide pind. Jõu P komponent Psin vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joon6.12) jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub moodustab nihutava jõu. Nihutavateks jõududeks on nüüd ka 6.4.5 Pinnasesurve mitmekihilise pinnase korral ja pinnasevee
5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet 5 i=n ( N tan + c l )
annaabi.ee 
