asjaõigus (asjaõigusseadus) perekonnaõigus (perekonnaseadus) pärimisõigus (pärimisseadus). Neid valdkondi reguleerivad seadused moodustavad tsiviilseadustiku. Tsiviilseadustik Eestis on tänase Euroopa üks kõige kaasaegsemaid tsiviilõiguse süsteeme. Tsiviilseadustikust saab rääkida tinglikult, seadusandja ei ole ühiste kaante vahele seda seadustikku moodustavaid seadusi kogunud. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. Tsiviilseadustiku struktuur: Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) kehtestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted kogu tsiviilõigusele ning defineeritakse mõisted ja antakse õiguslikud alused isikute, esemete ja tehingute käsitlemiseks tsiviilõiguses. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.
- perekonnaõigus (perekonnaseadus) - pärimisõigus (pärimisseadus). · Neid valdkondi reguleerivad seadused moodustavad tsiviilseadustiku. · Eestis on tänase Euroopa üks kõige kaasaegsemaid tsiviilõiguse süsteeme. · Tsiviilseadustikust saab rääkida tinglikult, seadusandja ei ole ühiste kaante vahele seda seadustikku moodustavaid seadusi kogunud. · Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. · Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) kehtestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted kogu tsiviilõigusele ning defineeritakse mõisted ja antakse õiguslikud alused isikute, esemete ja tehingute käsitlemiseks tsiviilõiguses. · Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.
eraõigus, rahvusvahelise kaubandusõiguse mudelseadused ja põhimõtted, rahvusvahelised konventsioonid ning Euroopa Liidu õigus. Teiste kogemusest õppimise tulemusena on Eestil tänase Euroopa üks kõige kaasaegsematest tsiviilõiguse süsteemidest. Eesti nüüdisaegne tsiviilseadustik moodustavad seadused, mis võeti vastu ja hakkasid kehtima ajavahemikul 1994-2010. Ehkki tsiviilõigus koosneb meil eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest ning ühtset, ühtede kaante vahel olevat tsiviilseadustikku meil ei ole, on sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide koguga, millele viitab ka ühe olulise seaduse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse pealkiri (nimetus). Aga veelgi olulisem, seetõttu, et enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastuvõtmist 28.06.1994 oli otsustatud, et Eesti uus tsiviilseadustik hakkab koosnema viiest osast: üldosast, perekonnaõigusest, asjaõigusest,
annaabi.ee 
