Ajaline kehtimine seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;) Rakendusseaduse § 2 seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas. Rakendusseaduse § 11 sama põhimõte. Reeglina siis pole. kehtivus isikute suhtes tsiviilõigusnorme või jaotada gruppidesse: Üldreegel enamus on kehtivad kõikidele (nii füüs kui ja jur isikutele. Ainult füüsiliste isikute suhtes (nende teovõimet nt puudutavad, pärimist...) (need on
Ajaline kehtimine – seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus – Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;) Rakendusseaduse § 2 – seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas. Rakendusseaduse § 11 – sama põhimõte. Reeglina siis pole. kehtivus isikute suhtes – tsiviilõigusnorme või jaotada gruppidesse: Üldreegel – enamus on kehtivad kõikidele (nii füüs kui ja jur isikutele. Ainult füüsiliste isikute suhtes (nende teovõimet nt puudutavad, pärimist...)
Vaidluse korral kui üks osapool leiab, et nõudel pole õiguslikku alust, siis on kohtul küllaltki suur hinnanguruum. TsÜS §4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Lisaks: TsÜSi esimesed 4 paragrahvi, rakendusseadusest §2 ja § 11; soovitatavalt Köhleri õpikust lk 1-27 (va lk 15-18) 2. FÜÜSILISED ISIKUD Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me silmas tsiviilõigussuhete subjekte, kelle vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene.
üldiseid põhimõtteid. Vaidluse korral kui üks osapool leiab, et nõudel pole õiguslikku alust, siis on kohtul küllaltki suur hinnanguruum. TsÜS §4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Lisaks: TsÜSi esimesed 4 paragrahvi, rakendusseadusest §2 ja § 11; soovitatavalt Köhleri õpikust lk 1-27 (va lk 15-18) 2. FÜÜSILISED ISIKUD Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me silmas tsiviilõigussuhete subjekte, kelle vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene.