järeldus ruumi homogeensusest. Aga miks on aeg ja ruum homogeensed? Neile küsimustele pole ikkagi vastust ja kui neile leitaksegi kunagi vastus, siis kerkivad uued küsimused. Inimene pole võimeline kunagi loodust lõpuni mõistma. Printsiibid on liiga üldised erinevate nähtuste seletamiseks. Sellepärast on printsiipidele ja katsetele tuginedes on kindlaks tehtud palju konkreetseid nähtusi kirjeldavaid seadusi. Seadustel on alati rakenduspiirid. Näiteks Newtoni II seadus , mis väidab, et keha kiirendus on võrdeline selle massiga, kehtib ainult valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral või Ohmi seadus, mille kohaselt voolutugevus on võrdeline pingega, ei kehti alati gaaside korral. Seadus on objektiivne ja paratamatu seos füüsikaliste suuruste vahel, mis kirjeldab mingit põhjuslikku seost. Seadus võimaldab nähtusi ennustada ja tagajärje järgi põhjust selgitada
On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset. Windelband on nõus teaduse peamise viisiga saada teada tegelikkust. On olemas meetodi mitmekesus ja ka nende omavaheline võitlus; iga meetod tahab oma rakendamist laiendada. Kui tahetakse tuua välja ühtsust selle puhul, siis see võib olla – absolutiseerime ühe meetodi; eriteadused kaovad nii ära. Absolutiseeritakse üks maailmavaade ja ka üks meetod (teaduse kui niisuguse jaoks). Igal meetodil on oma rakenduspiirid. Vastuväide positivismile: ei ole ühte meetodid, vaid on meetodie paljusus; positivism ei aktsepteeri seda, mis faktiliselt on; see ei ole lihtsalt eksimine faktilise olukorra vastu, vaid on ka kahjulik käsitlus – kahjulikkus seisneb selles, et eriteadused kannatavad. On kaks teed: on evolutsiooniline käsitlus – nad need meetodid võitlevad omavahel; parem võidab – see ongi siis kõige parem, s. t. osutab üldteaduste universaalsuseks. Windelband aga
kehas hakkab mõjuma sellega võrdne elastsusjõud Fe, mis on suunatud vasakule. Fe F FF l l Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Igal seadusel on oma rakenduspiirid, näiteks Newtoni seadusi saab kasutada seni, kuni kehade mass liikumise käigus ei muutu (v << c). Hooke'i seadus kehtib juhul, kui keha mõõtmed taastuvad pärast mõjuva jõu lakkamist. Kui see nii ei ole ja esineb keha mõõtmete muutus, siis on tegemist jääkdeformatsiooniga ning Hooke'i seadust ei saa kasutada. Oma olemuselt on elastsusjõud ka toereaktsioon, ehk jõud, mida avaldab aluspind sellele asetatud kehale. Mingil pinnal asuvale kehale mõjub raskusjõud, kuid kui alus on
annaabi.ee 
