Menüükäsuga Vorming > Äärised ja varjustus… avaneb järgmine dialoogiaken: PS! Valitud teksti korral äärise värv, Suvandid… (ingl. Options…) ning äärejooned igal küljel eraldi ei ole muudetavad. Vihje: Kui tekst on märgitud, aga soovid äärist lisada siiski lõigule, siis sa ei pea märgistuse eemaldamiseks dialoogiakent sulgema, vaid saad seda määrata nupu Suvandid… kohal oleva rippmenüü Rakenduskoht (ingl. Apply to) abil; selleks vali loendist Lõik (ingl. Paragraph). Vahekaart Lehekülje ääris (ingl. Page Borders) on sisuliselt sama, aga seal saad määrata äärist kas kõikidele või valitud lehekülgedele, kusjuures ripmenüü Laius (ingl. Width) all on rippmenüü Kunstiobjekt (ingl. Art), kus saab joone asemel valida erinevaid kunstilisi jooni. Oluline on siin ka rippmenüü Rakenduskoht, millega saad määrata, kas ääris tehakse kogu dokumendile (ingl
Rühmas Laius ja vahed (ingl. Width and spacing) saad määrata veergude laiuse ja veergude vahele jäva vahe laiuse ehk sammu; kui on valitud märkeruut Võrdne veerulaius (ingl. Equal column width), siis luuakse ühelaiused veerud. Rippmenüüga Rakenduskoht (ingl. Apply to) saad määrata, kas veerud luuakse tervele dokumendile (ingl. Whole document), valitud sektsioonile (ingl. This section) või alates tekstikursori asukohast (ingl. This point forward). -3- Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ning kasutades tabeldust, loo tabel andmetega endale
Veeriste sätteid muutes rakenduvad muudatused tavaliselt kogu dokumendile. Tegelikult on võimalik muudatusi rakendada ka ainult mõnele kindlale osale dokumendist. Kui tahta muuta vaid kindla dokumendiosa veeriseid, siis tuleb valida soovitud tekst, määrata sobivad veeristesätted ja et valida sobiv rakenduskoht, tuleb valida Apply to: Selected Text. Lehe orientatsiooni (Orientation) määrangud Orientatsiooni osas on võimalus valida kahe valiku seast: kas Vertikaalpaigutus (Portrait) või Horisontaalpaigutus (Landscape). Valiku tegemiseks tuleb klõpsata endale sobival paigutusel. Esimene neist, nagu selle nimigi ütleb, seadistab lehekülje vertikaalsesse ehk püstiasetusse. Seda varianti kasutatakse erinevate dokumentide, ka UPT kirjaliku osa jaoks. Horisontaalpaigutusega saab lehekülge
või parema hiireklõpsuga avanevas kohtmenüüs vastav käsk. Kuna ääriste ja varjustuste lisamist oleme varem õppinud (vt. loengumaterjal „Loendid, äärised ja varjustus“), siis siinkohal sellel pikemalt ei peatu. -3- Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tähelepanu pööraks siin sellele, et akna Eelvaade (ingl. Preview) all olevas rippmenüüs Rakenduskoht (ingl. Apply to) tuleks valida kas Tabel (ingl. Table) või Lahter (ingl. Cell). Teksti joondamine veergudes ja ridades Teksti joondamisel kasutatakse tavalist teksti horisontaaljoondamist (vasak, kesk, parem) ning vertikaalse joondamise jaoks vali menüükäsuga Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table properties…) avanevas dialoogiaknas vaheleht (ehk kaart) Lahter (ingl. Cell), kus saad määrata endale sobiva vertikaaljoonduse.
· Elastset deformatsiooni, kui see kaob pärast koormuse mõju lakkamist · Plastset deformatsiooni, kui see ei kao pärast koormuse mõju lakkamist- tekib jääkdeformatsioon · Kehade elastsus avaldub nende suhteliselt väikeste deformatsioonide korral, suurte koormuste korral järgneb elastsele alati plastne deformatsioon ja lõpuks keha puruneb Staatilised ja dünaamilised koormused · Staatiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas muutumatud, reeglina on need koormused väikesed ning inimese poolt hästi prognoositavad · Dünaamiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas kiirelt muutuvad, põhjustades inertsijõudusid, mis võivad olla mõnikord väga suured. Dünaamilised koormused on inimese poolt halvasti prognoositavad Deformatsioonide liigid: · Surve · Tõmme · Paine · Vääne · Põige Survedeformatsioonid · Tekivad:
Alusta igas sektsioonis uuesti (Restart each section) iga peatüki alguses taasalustatakse nummer- damist; 1 Allmärkust saab valida samuti klahvikombinatsiooniga Alt+Ctrl+F 17 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Alusta igal leheküljel uuesti (Restart each page). Muudatuste rakenduskoht (Apply changes to): See sektsioon (This section) Terve dokument (Whole document) Lõpetuseks valida Lisa (Add). Nupuga Teisenda (Convert) saab allmärkused teisendada lõpumärkusteks ja vastupidi. JAOTISED JA PIIRID (KÜLJENDUS, PAGE LAYOUT) Mahukate dokumentide puhul on otstarbekas dokument jao- tada jaotisteks (sektsioonideks, osadeks). Uue jaotise alustamiseks määrata tekstikursoriga koht, kust alustatakse uue jaotise tegemist. Siis valida Küljen-
Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigussüsteemist, mille tegevuse eesmärgiks on reguleerida ja kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s
Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist. Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest ehk kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundit. Lisaks on olemas ka häiringud ehk sisendid süsteemil, mis on enamasti juhusliku iseloomuga ning mõjutavad/häirivad süsteemi käitumist, kontrollimatult ja tundmatu algupäraga. Ka häiringu rakenduskoht süsteemis on tihti ebaselga. Häiringuid saab käsitleda väljundsignaali tundmatu komponendina, ei ole mõõdetavad. Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon ajast, statsionaarse puhul mitte. Kui igale sisendile vastab sama väljund, siis süsteem on staatiline ehk samale sisendile pannakse vastu konkreetne väljund, (väga aeglaselt muutuvate olekutega süsteem). Väljund sõltub ka sellest olekust, mis tal on või oli ja siis on protsess dünaamiline (muutuvad ajas)
Selliselgi juhul kulub Coriolisi jõu avaldumiseks mitu tundi, sest see jõud on nii väike. Coriolisi jõudu on püütud rakendada isegi liustike liikumisele troogides (jääkulutuslikud ehk eksaratsioonilisi orud, kus liustikud liiguvad), sest üks pool on teinekord rohkem kulutatud. Siiski on füüsikud arvanud, et Coriolisi mõju pole arvestatav, sest see jõud sõltub ka kiirusest. Liustikud liiguvad aga väga aeglaselt. Teine rakenduskoht on suurte õhumasside ja atmosfäärikeeriste liikumisega seotud, millele avaldab Coriolisi efekt märgatavat mõju - näiteks on tsüklonite-antitsüklonites õhu spiraalne liikumine sellest põhjustatud. Mõju on märgatav ka jõesängidel, sest jõgedel on aega uuristada kaldaid (Baer-Babinet' seadus). Samuti on Coriolisi jõud väga oluline Ekmani spiraali tekkimisel, samuti Eestis valitsevate edela- läänetuulte kujunemisel jne.
annaabi.ee 
