......4 1.1 VABAVARALISED JA TASULISED ....................................................................4 1.2 TULEMÜÜRI ÜLESANNE...................................................................................4 2. AJALUGU.....................................................................................................................5 2.1 Esimene põlvkond: paketi-filtrid............................................................................5 2.2 Teine põlvkond: rakenduskihi tulemüür.................................................................5 2.3 Kolmas põlvkond: olekuteadlikud tulemüürid........................................................6 3. Vabavaralised tulemüürid..............................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................
.............................................................. 7 2. Tulemüürid............................................................................................................................... 9 2.1 Tööpõhimõtted ja nende areng......................................................................................... 10 2.1.1 Esimene põlvkond - paketi-filtrid.................................................................................... 10 2.1.2 Teine põlvkond - rakenduskihi tulemüür........................................................................ 11 2.1.3 Kolmas põlvkond - olekuteadlikud tulemüürid................................................................ 11 2.1.4 Järgnevad edasiarendused........................................................................................... 12 2.2 Proksi............................................................................................................................... 13 2
IMAP Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected] / 54610709 Sisukord · Mis see on? · Mis sellega teha saab? · Kuidas töötab? · Ühendus · Erinevus POP3-ga Mis see on? · internetisõnumitele juurdepääsu protokoll · rakenduskihi internetiprotokoll · klassikaline klient-server mudel · tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris
Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Rakenduskiht (Application layer) Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid Esituskiht (presentation layer) Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused
Kasutaja saab luua serveris uusi kaustu (postkaste, saabunud sõnumite eristamiseks). Kaustu saab ümber nimetada ja kustutada, samuti saab märgistada loetud sõnumeid või kirju, millele on vastatud. Teostada saab ka kirjade otsinguid ja alla laadida erinevaid kirjade osi (kirja sisu, pildid või manused). 3 1. IMAP IMAP kuulub OSI 7-kihilise mudeli rakenduskihti. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektropost, kuhu kuulub ka IMAP. Rakenduskiht tegeleb enamjaolt probleemide lahendamisega, milleks võib olla võrgu läbipaistvus. OSI 6- kiht ehk esituskiht, tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liiguvad. 1.1. POP3 Seoses sellega, et POP3 (Post Office Protocol) meilivahetuse standardis sisalduvad mitmed
1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale
ehkrakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. ISO/OSI mudel koosneb : Rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Rakenduskiht Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Esituskiht Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel
8 võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Samuti tegeleb esitluskiht failide pääsuõiguste ja lukustamise konrtollimisega. Rakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. Päringu sihtarvuti rakenduskihi ülesanne on edastada see päring vastavale rakendusele või teenusele. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. 9 Kasutatud materjal: http://study.risk.ee/files/2011/06/arvutivorgud_konspekt.pdf http://www.e-uni
usaldusväärsust. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking)
Content Encodings Media Types Language tags SHTTP(4) Krüpteerimis ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTPprotokoll IMAP Interneti Message Access Protocol Internetisõnumite Juurdepääsu Protokoll IMAP(2) Loodud aastal 1986 Autor Mark Crispin Siiani kasutusel IMAP(3) parameetrid IMAP server IMAP user name IMAP port IMAP TLS/SSL required IMAP(4) Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele eposti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. NNTP Network News Transfer Protocol NNTP(2) Loodud 1986 aastal Autorid Brian Kantor ja Phil Lapsley Väheselt kasutuses, RSS on positsioonilt tõrjunud NNTP(3) parameetrid AUTHINFO POST OVER SASL READER NEWNEWS HDR
tulemüüri, mis uurib igat teadet ja blokeerib need, mis ei vasta eelnevalt täpsustatud turvanõuetele. Tulemüür võib töötada mitmel erineval viisil: 1.Pakett-filtrid: Pakett-filtreerimisel põhinevad tulemüürid uurivad võrguliikluses igat paketti eraldi ning vastavalt kasutaja poolt kehtestatud reeglitele lubab need läbi või tõrjub eemale. Kuigi keeruline seadistada, on see üsna efektiivne ja arvutikasutajale oma olemuselt arusaadav. Vastuvõtlik IP spuufimisele. 2.Rakenduskihi tulemüür: kehtestab turvanõuded teatud rakendustele nagu FTP ja Telnet serveritele. Selline lähenemine on äärmiselt efektiivne turvakaalutlustest lähtudes, kuid võib vähendada üldist jõudlust. 3.Olekuteadlik tulemüür: kehtestab turvanõuded kui TCP või UDP ühendusele. Kui juba ühendus on loodud, siis paketid võivad liikuda ilma edasise kontrollita. 4.Proksi: püüab kinni kõik teated, mis saabuvad või mida saadetakse läbi võrgu. Proxy server
transpordil ja postkontories ei teata midagi kirja sisust. Allikas on andmete genereerija, Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule (bittideks), Edastaja - transpordib signaali ühest kohast teise, Vastuvõtja - võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule, Adressaat kasutab saadetud andmeid. Kiri peab olema koostatud kindlate reeglite järgi: übriku sees, aadress. Meie ei näe postisüsteemi (nagu teised kihid ei näe mis neist väljaspool toimub). Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem
andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale
3) Ajalised viited – rakendused, mis on seotud reaalajaga (videokõne, live ülekanne) nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Mõne rakenduse korral pole see nii oluline, nt e-mail. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll (TCP või UDP) 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll, mida kasutab WWW. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1
Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. VastuvõtmseL võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU - protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2 Rakenduskiht (Application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemene. Esitluskiht (presentation l.) - Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult
Transpordikihi tegevusvaldkonda Arvutivõrgul on mitmekihiline arhitektuur. Andmed liiguvad maandatud. Kõike seda katab veel välimine kattekiht. jäävad transpordi veakindluse, virtuaalsete võrkude loomise, ühest arvutist teise läbi rakendus-, transpordi- ja võrgukihi ja Kasutatakse kaabelTV’s, kohtvõrkudes. 3 fiiberoptika: eeliseks haldamise ja katkestamise ning andmevoo juhtimise uuesti transpordi- ja rakenduskihi. Võrguprotokoll e protokoll on väga suur läbilaskevõime ja väike signaali sumbuvus. probleemid. on kokkulepitud vorming andmevahetuseks kahe seadme Koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust, mis omakorda koosneb 21. Töökindel andmeedastus.Süsteem peab olema võimeline vahel
puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID BOOTP Buudiprotokoll. Protokoll, mis võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja buutida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutajavahelesegamiseta. Võrguülema poolt hallatav BOOTP server annab automaatselt kasutajatele IP aadresse kasutamiseks kindlaksmääratud aja jooksul. BOOTP on aluseks täiuslikumale võrguhalduse protokollile DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol). DHCP Dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll
Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. 6 Rakenduskihi protokollid: FTP (File Transfer Protocol) failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua
mõisted, vaid need on loogilised kokkulepped. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Meil võib olla erinevate failide edastuse tarkvara, aga meil oleks vaja ühtset kommunikatsiooniteenust, mis võtaks standardsel kujul ühtede-nullide jada ette ja toimetaks selle teise punkti. Teenuse jaoks on aga ükskõik, mis sorti failidega on tegemist. Erinevad kihid jaotuvad: 1) failide edastuskiht (rakenduskiht) rakenduskihi protokoll, kus saatja ja vastuvõtja süsteemid saavad üksteisest aru, millega on tegemist. 2) kommunikatsiooniteenuse kiht (transpordikiht) transpordikihi protokoll, kus saatja transpordisüsteem ja vastuvõtja transpordisüsteem omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt. 3) võrguteenuse kiht (füüsiline andmeedastus) tegeletakse marsruutimisega läbi erinevate võrkude ja läbi erinevate võrguseadmete ning
rakendus-, esitus- ja seansikihis. OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete. 7.Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise
kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU – protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP – service access point – rakenduskihi päis. DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 2. OSI mudel 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) – Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. 2 Esitluskiht (presentation l.) – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi
Sõltumatus alumiste kihtide ülesehitusest ja protokollistikust. Segmentide õige järjekorra tagamine. Ühenduse usaldusväärsuse tagamine: o Segmendi kontrollsumma o Kinnitused ACK (acknowledgement) ja NACK (negative acknowledgement) o Vigaste/puuduvate andmete uuesti saatmine ARQ Vookontroll (et ei uputaks vastuvõtja puhvrit üle) Võrgu ülekoormuse (Congestion) vältimine Rakenduskihi andmete multipleksimine (ISO-OSI sessioonikiht) Port määrab ära, millise rakenduse jaoks konkreetsed andmed tulevad. Iga tanspordikihi ühendus on kahe otspunkti vahel. Kõigepealt luuakse kanal ja lepitakse parameetrid kokku. Seejärel hakatakse andmeid saatma. Lõpuks katkestatakse side, et saaks ressursse uuesti kasutada. Funktsioonid usaldusväärse võrguühenduse korral: Kui kõik eelnevad kihid tagavad võrgu usaldusväärsuse, siis on võrguühendus usaldusväärne.
· OpenVPN -- TLS + oma tunneliprotokoll - väga lihtne lisatarkvara, lihtne kasutusele võtta masinas, kus VPN-tarkvara muidu puudub; serveri poolel on probleeme, skaleerumisprobleemid · MPLS (Multiprotocol Label Switching) -- krüpto pole kohustuslik (aga saab kasutada), põhiline idee on teenusepakkuja võrgu piires virtuaalsed torud · ... 9. Tulemüürid (kommenteerimata) · Tulemüüri mõiste · Tulemüüride liigitus · Paketifiltrid · Võrguaadresside tõlkimine (NAT) · Rakenduskihi tulemüürid · Kombineeritud tulemüürid · Demilitariseeritud tsoon · Üksiku arvuti kaitsmine · Personaalsed tulemüürid · Mida lubada ja mida keelata Tulemüürid · Tulemüür on seade, mis realiseerib sisevõrgu ja Interneti vahelist pääsupoliitikat · Tulemüür kaitseb Internetist tulevate teatud liiki rünnete eest Volitamata pöörduste eest IP pinudes olevate vigade eest (Mõnede) rakendustes olevate vigade eest · Organiseerib liiklust kohtvõrgust Internetti
· rakenduskiht OSI 7- kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost,
gnoom~$ scp [email protected]:./pilt.jpg [email protected]:./pildid/pingu.jpg Failide kopeerimisel saab kasutada ka IOga manipuleerimist, näiteks kasutaja arhiveerib kataloogi ~/public_html sisu, pakib andmed ning saadab SSH abil üle võrgu teise masinasse; seal sisenetakse kodukataloogi ning harutatakse arhiiv lahti gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ && cat - > priidu.koduleht.tgz' 10. Telnet Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid
Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
Late 1990's 2000's: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt
1990’s: commercialization of the Web // Late 1990’s – 2000’s: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus – mõne
OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete.7.Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon
Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l.) Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse
h. tühikud, punktid, etc. ja reavahetus. Rida ei saa kuidagi pikemaks jätkata. Vastuseid on kahte tüüpi: teksti ja seisundi vastused. Tekst saadetakse ridade kaupa. Iga rea lõpus on reavahetus. Viimasel real on lihtsalt punkt ja reavahetus. Seisundi e. olukorra vastusega vastatakse saadud käsule. 13. Interneti kaugterminali protokollid TELNET. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll 23 TELNET Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti
kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete. Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi
Tihti ei ole kasutusel ega vajalik. 6. Esituskiht - OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Andmete vormingu koosõlastamine ja teisendus. Arvude esitus. Kooditabelid. Enamasti realiseeritud koos rakenduskihiga. 7. Rakenduskiht - OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid.
19. DNS Hostide identifitseerimiseks on kas hostinimed (www.yahoo.com, www.neti.ee) või IP- aadressid. Ruuteritele on lihtsam toimetada IP-aadressidega, kuna need annavad paremat informatsiooni hosti asukohast, inimestele jäävad nimed parenimi meelde, kui numbrite jadad. DNS-i (Domain Name System) ülesandeks ongi muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS on 1) nimeserverite hierarhiline hajutatud andmebaas, 2) rakenduskihi protokoll, mille abil arvutid suhtlevad nimeserveritega. DNS kasutab UDP’d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS pakub mitut teenust, et hostinimed IP-aadressideks muuta: * Host aliasing – keerukamatel hostinimedel võib olla mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi. Näiteks hostinimel relay1.west-coast.enterprise.com on aliasteks enterprise.com ja www. enterprise.com.
4 TB, ülekandekiirus 540 MB/s CAB – Change Advisory Board - Muudatuste nõukogu. Koosneb IT teenuseosutaja erinevatest valdkondade, äripoole ja kolmandatest isikutest. RAID-1 – Redundant Array of Disks -Andmed kirjutatakse kahe või rohkemate ketaste peale. Iga ketas võib teenindada päringut. Komplekt töötab nii kaua kuni vähemalt üks ketas on töötav. Aeglasem, sest igat ketast tuleb uuendada. IMAP4 – Internet Message Access Protokoll - rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris olevatele kirjadele ning lubab käsitleda neid nii nagu oleksid kasutaja enda arvutis. Sõnumite saatmist ei võimalda, selleks SMTP. KPI – Key Performance Indicator - Mõõdik, mida kasutatakse protsessi, IT teenuse või tegevuse haldamisel. Ainult kõige olulisemaid kutsutakse KPIdeks. CRM – Customer Relationship Manager - Integreeritud IS, mida kasutatakse firma müügieelse ja –järgse tegevuse
võrgu koordinaatoriga. Kontuurtopoloogia korral aktiveerib võrgu koordinaator võrgu ning valib võrgu parameetrid. Võrgu laiendamiseks kasutatakse võrgu marsruutereid. Marsruutimisalgoritm kasutab päring vastus protokolli. Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine · seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne) Vahenduskiht kasutab objekti mudelit ning konkretiseerib meetodid ja andmeformaadid, mida rakendused kasutavad käskude ja vastuste moodustamiseks. Rakendustes kasutatavad käsud ja vastused päringutele konkretiseeritakse IEEE töögrupi poolt määratud profiilidega
võrgu koordinaatoriga. Kontuurtopoloogia korral aktiveerib võrgu koordinaator võrgu ning valib võrgu parameetrid. Võrgu laiendamiseks kasutatakse võrgu marsruutereid. Marsruutimisalgoritm kasutab päring vastus protokolli. Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine · seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne) Vahenduskiht kasutab objekti mudelit ning konkretiseerib meetodid ja andmeformaadid, mida rakendused kasutavad käskude ja vastuste moodustamiseks. Rakendustes kasutatavad käsud ja vastused päringutele konkretiseeritakse IEEE töögrupi poolt määratud profiilidega
annaabi.ee 
