aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid, luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm. Kuid nagu füüsika ja keemia saavutusi on sageli rakendatud loodust ja inimkonda kahjustaval viisil, nii on seda teinud ka rakendusbioloogia, kas või näiteks bioloogilise relva väljatöötamisel. Peale selle tekitavad mitmed bioloogilised rakendused eetilisi probleeme - kõlbeline või mitte, lubatav või mitte. Soti rakendusbioloogide eesmärgiks oli leida edukas kloonimismeetod, mis võimaldaks luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisi koopiaid (kloone). Ja tõepoolest, juba samal, 1997. a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmset sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide, s.t
diferentseeritud keharaku tuumas on organismi arenguks vajalik geneetiline informatsioon olemas ja realiseeritav. Siiratav rakutuum oli aga vaja rakukultuuri tingimustes viia täielikku soikeseisundisse, mis alati täpselt ei õnnestu. Tegelikult olid nad tuumkloonimise meetoodi kasutamisest teadnud juba varem. Eelmisel aastal olid nad ajakirjas Nature avaldanud artikli kahe lambatalle sünnist kultiveeritud embrüorakkude tuumade siirdamise tulemusena. Soti rakendusbioloogide eesmärgiks oli leida edukas kloonimismeetod, mis võimaldaks luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade kloone. Ja tõepoolest, juba samal, 1997.a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Järgnenud aastatel klooniti katseloomi (hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajanudusloomi (lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). Edukaid tulemusi on saadud eri kudede rakutuumi kasutades