Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut. (aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam,
d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades e. Õigusnormide hierarhia 1)aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid, soovitused, otsused, arvamused f. delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke elemente. Rakendusakt- loob ühetaolised tingimused liidu õiguslikult siduvate aktide kehtestamiseks g. Õigusloome tavamenetlus- annab Parlamendile ja Nõukogule võrdse osatähtsuse. 1)Komisjon saadab Parlamendile ja Nõukogule õigusakti ettepaneku 2)mõlemad vaatavad selle üle ning arutavad 2 korral 3)kui selle
2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad. Harmoniseerimine on protsess, kus liikmesriigi siseriiklik seadusandlus ühtlustatakse ELI seadusandlusega, samas siseriiklikku seadusandlust asendamata. Kasutatakse kahte liiki harmoniseerimist:
Seadus: Jäätmeseadus ,§ 21.Jäätmetekke vältimise üldnõuded Tooted (tootmisliin) Toiduainetööstuse puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb arvestada valdkonna spetsiifikast tulenevate tootmist lubavate või keelavate normdokumentidega, mille põhieesmärk on tagada toidu ohutus ja seeläbi inimeste tervis. Kõige olulisem seadus valdkonna reguleerimiseks on toiduseadus. Toiduseadus ja tema rakendusaktid sisaldavad kõiki valdkonda reguleerivaid norme, kuid arvestada tuleb teiste seadustega kattuvaid osi. (Tarbijakaitseseadus, veeseadus, pakendiseadus, rahvatervise seadus, alkoholiseadus) Toidu käitlejale on ELi määrustest olulisemad: • (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. See on üks peamisi õigusakte, millega kehtestatakse hügieeni üldeeskirjad, mida toidukäitlusettevõtted peavad kõigis toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise etappides järgima.
Eesti Büroo ja Eesti Noorsootöö Keskus; samuti välismaal. erineva mahu ja sisuga koolitusi pakuvad mittetulundus- ja ärisektor (Haridus- ja Teadusministeerium). Noorte Eestis on olemas õigusregulatsioon- Lasnamäe noortekeskus tervistav ja Noorsootöö sedaus ja sellega kaasnevad korraldab iga suvi linna,- ja arendav rakendusaktid; hästitoimiv noortelaagrite välislaagreid. Lasnamäe koolid puhkus juhtide ja kasvatajate koolitussüsteem; pakuvad samuti linnalaagreid. noortelaagrite võrgustik ja laagribaasid; olemas stabiilne koordinatsiooni- ja koostööstruktuur; tegutseb Laagrijuhtide Nõukoda (Noorsootöö strateegia 2006- 2013). Noorte Eestis on töökasvatuse valdkonnas www.malev.ee - informatsioon
Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse võtab vastu rahvahääletus. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega, Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ja teiste kehtivate õigusaktidega. 19
õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused.
õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED (Seejuures on tegemist normidega, mis väljendavad elementaarset ettekujutust õigusest ja õiglusest, milleks on kohustatud iga õiguskord.)5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused,
1. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnatoimingute seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020] 07.02.2011 2. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnaseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014] (07.02.2011) 3. Elektrooniline Riigi Teataja. Nimeseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875] (07.02.2011) 4. Saar, Maris. 2002. Eesnimed ja nende valiku põhjendusi. [http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/uuring/index.htm] (07.02.2011) 5. INS (rakendusaktid). Eesnime valiku piirangud. [http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=3&ved=0CCQQFjAC&url=http %3A%2F%2Feoigus.just.ee%2F%3Fact%3Ddok%26subact%3D1%26DOK_W %3D25421&rct=j&q=eesnime %20valik&ei=Mn9NTez1DtS0hAeI2MCoDg&usg=AFQjCNEe3n- bHaS00OIUiCGPtN8UAfZ7_A&cad=rja] (07.02.2011) 6. Riigiportaal. Sünni registreerimine ja nime valik. [http://www.eesti.ee/est/sunni_registreerimine_ja_nime_valik/] (07.02.2011)
maksustatava käibe osatähtsusele (KMS § 32), kuid mitte rohkem kui 50% 28 4.09.2014 Millal saab maha arvata 100% sisendkäibemaksu? » sisendkäibemaksu saab maha arvata 100%, kui sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ja ei võta autot muul otstarbel kasutusele » (NB! Hetkel rakendusaktid puuduvad, KMD reale 5 tulevad sellega seoses tõenäoliselt lisaread 50% autode ja 100% autode sisendkäibemaksu arvestus) Sisendkäibemaksu mahaarvamine 100%, kui sõiduautot kasutatakse järjest vähemalt 2 aasta jooksul selle soetamisest alljärgnevalt: » 1) sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et » maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning » maksukohustuslane ei võta kasutusele
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava
politsei poole pöörduda vaid võivad abi saada eradetektiivilt. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused seoses järelevalve funktsiooni teostamisega, loakogu tegevusega ning ametitunnistuste väljastamisega. Kulutuste täpset suurust on raske hinnata, see oleneb sellest, kui palju inimesi soovib eradetektiiviteenuse osutamisega tegelema hakata. Hinnanguliselt on seaduse rakendamiseks vaja 150 000 krooni. 8. Seaduse rakendusaktid Seaduse jõustumisel on vaja vastu võtta järgmised siseministri määrused: 1. Eradetektiivi ametitunnistuse vorm; 2. Politseiameti loakogu põhimäärus; 3. Eradetektiivieksami nõuded ja eradetektiivieksami sooritamise kord. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 01.jaanuaril 2003 aastal. Ain Seppik Siseminister Märt Kraft Kantsler 25.06.2002.
„popular legal culture”). Õigusnormi loojast sõltub, millele anda juriidilise fakti tähendus ja seega ka tähtsus. Juriidilised faktid sõltuvalt inimese teadvusest ja tahtest: sündmused (ei sõltu subjekti tahtest), teod. Teod jagunevad õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Juriidilised teod võivad olla kas õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mis on otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele (kõik tsiviiltehingud, õiguse rakendusaktid jne), või sellised, mis ei ole otseselt suunatud tagajärje saabumisele (juriidilised tegevused). Juriidilised faktid sõltuvalt tagajärje iseloomu alusel: - õigustmoodustavad – tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused konkreetsetel subjektidel. Tegu pole õiguse loomisega, vaid õigustmoodustava elulise asjaoluga subjekti jaoks, kes on sattunud asjaolus kirjeldatud olukorda.
RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE
RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE
16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid o Määrused, direktiivid, otsused Muud kui seadusandlikud õigusaktid o Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid Muud õigusaktid o Soovitused ja arvamused o Institutsioonidevahelised kokkulepped o Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped Põhivabadused: Tänu 27 riigi ühendamisest saadud suuremale ruumile on nüüd hulk vabadusi tagatud väljaspool riigipiire
Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse. Eelnõuga kaasnevad kulutused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi muutmiseks. Vajalike tööde tellimiseks ja tegemiseks kulub vähemalt viis kuud. Seega peab eelnõu olema vastu võetud viis kuud enne jõustumist. Eelnõuga kaasnevad kulutused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi muutmiseks on ligikaudu 20 000 eurot. Töid finantseeritakse Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta eelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõu ei näe ette uute rakendusaktide koostamist. Muuta tuleb järgmisi määruseid: 1) KVTSi § 197 lõike 9 alusel antavat määrust ,,Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord"; 2) KaLSi § 62 lõike 2 alusel antavat määrust ,,Kaitseliidu liikme hukkumise ja
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus
7 KOKKUVÕTE Kõrvutades eespool esitatud isiku-, koha- ja ärinimede analüüse, selgub, et eri liikide korraldamisel on nii ühis- kui ka erijooni. Ühine on kõigile see, et ametlike nimede korraldamine on õiguslikult reguleeritud, s.t olemas või koostatud on vastavad õigusaktid. Samas on areng ja seetõttu ka prioriteedid erinevad. Isikunimekorralduses on praegu tähtsaim saada paika õiguslik ja organisatsiooniline raamistik: vastu võtta isikunimeseadus ja rakendusaktid, käivitada isikunimekomisjoni töö. Alles seejärel saab tõsisemalt hakata tegelema isikunimede keelelise korrastamisega, vastavate reeglite ja soovituste koostamise ja propageerimisega. Kohanimekorralduses on vajalikud õigusaktid olemas, kuigi mõned vajavad täiendamist või uuendamist (olemas on uus kohanimeseaduse eelnõu). Siin on rõhk praktilisel keelelisel korrastamisel, mitmed nimeliigid vajavad süstemaatilist revisjoni. Ent
Erinevaid inimeste toimetulekut toetavaid, arendavaid jne meetmeid on palju ning erivajadusega inimestele abi osutamisel on oluline roll erinevatel osapooltel - riigil, maavalitsustel ja kohalikel omavalitsustel, samuti ka inimesel endal (perel), III sektori organisatsioonidel. · Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja arengukavad - hoolekannet, tervishoidu, tööturgu, hariduse, kultuuri jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). Riigi poolt makstakse toetuseid ja osutatakse teatud teenuseid. · Maavalitsused tegelevad poliitika, -programmide ja -projektide korraldamisega maakonnas; arengukavade koostamise, teabe edastamisega, statistika, aruandluse ja järelevalvega ning teatud teenuste korraldamisega.
sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut. 8. Töötu sotsiaalne kaitse 8.1. Töötu sotsiaalse kaitse tähendus. Töötu ja tööturuteenuse mõiste. Tööd otsivale isikule garanteeritavad tööturuteenused. Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... RT I, 24.04.2014,2)(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... RT I 34.04.2014,2), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist
annaabi.ee 
