5. MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA (World Systems Theory / Core-Periphery Theory / Dependency Theory) Kuidas ühe piirkonna muutused mõjutavad teist. 1. Südaala mõjutab perifeeriat nii majanduslikult kui sotsiaalselt. 2. Tsüklilisus. Südaala tsüklilised tõusud-mõõnad ilmnevad omal moel ka perifeerias. 3. Ebavõrdsed (tehnoloogiliselt/sotsiaalselt/poliitiliselt...) partnerid. Väidetavalt esimest korda maailmas rakendati MS teooriat 1977. aastal (üks rakendajatest oli Harding, teooria praegune kriitik). Teiste hulgas on selle teooria poolehoidjaks ka Kristiansen. 1995. aastal loodi isegi teemakohane ajakiri. Andrew Sherrat on välja toonud, et pelgalt sõltuvussuhted ei tähenda veel maailma süsteeme. Samuti ei tähenda äärealadeni jõudnud mõjutused, et ääreala südaalast tingimata sõltuvuses on. Core-Periphery-Margin. Seda kolmikjaotust on kasutanud Eestis Valter Lang pronksiajast kirjutades. Kriitika
Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt Õigussiirete edukus sõltub sellest, kas ühiskond on valmis uuendusteks, kas tuntakse nende järele vajadust, millised on varasemad ajaloolised kogemused, ja seaduse rakendajatest. Õiguse uuendamise kaudu sotsiaalsete muudatuste saavutamine ei sõltu loomulikult ainult juristide valmisolekust uut seadust õigesti rakendada, vaid ka reguleeritavate ühiskondlike suhete osaliste valmisolekust oma käitumist muuta. Õiguse mõiste ei piirdu ainult ühtlustatud reeglitega ja reegli tegelik tähendus ei tulene reeglist endast, vaid on kultuuriliselt ja ajalooliselt determineeritud. (I. Kull
Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt Õigussiirde edukus Õigussiirete edukus sõltub sellest, kas ühiskond on valmis uuendusteks, kas tuntakse nende järele vajadust, millised on varasemad ajaloolised kogemused, ja seaduse rakendajatest. Õiguse uuendamise kaudu sotsiaalsete muudatuste saavutamine ei sõltu loomulikult ainult juristide valmisolekust uut seadust õigesti rakendada, vaid ka reguleeritavate ühiskondlike suhete osaliste valmisolekust oma käitumist muuta. Õiguse mõiste ei piirdu ainult ühtlustatud reeglitega ja reegli tegelik tähendus ei tulene reeglist endast, vaid on kultuuriliselt ja ajalooliselt determineeritud Varakeskkaeg