Eesti NSV Liidus
kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas
pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas massiline
isetegevusharrastus taanduma kõrgkultuuri ees. Jõuliselt kasvas ka raamatute
osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas
tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal
vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud
tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes
tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust.
Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas
hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV, soodustades lääneliku eluviisi.
1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha